Soome ametivõimud käitusid seekordse Estlink kahe merekaabli lõhkunud laevaga hoopis otsustavamalt kui aasta eest Balticconnectori purustanud New New Polar Beariga.

Mereõiguseksperdi Alexander Loti hinnangul ei olnud Soome ja Eesti võimud tookord selliseks olukorraks lihtsalt valmis. Endine mereväe ülem Jüri Saska rõhutab samas, et seekord õnnestus juhtum koha peal fikseerida.

"Soomlased said konkreetselt jaole sellele teole, nähti ankrukette välja lohisemas sõidu ajal laeval ning see andis põhjuse aktiivsemalt või agressiivsemalt tegutseda. Vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele, kui sa näed kuritegu sündimas või on tugevad kahtlused, siis see annab sulle ka tugevamad volitused reageerida," lausus Saska.

Lott ütleb, et mereõiguskonventsiooni väljatöötamisel seitsmekümnendatel aastatel jäeti merealuse taristu kahjustamine suuresti tähelepanu alt välja ning Soome käitumine praeguses intsidendis loob õigusliku pretsedendi.

"Soome käitumine praeguses intsidendis on teatud mõttes õiguslikuks pretsedendiks. Paistab, kas see viib välja õigusliku vaidluseni Soome ja laeva lipuriigi vahel. Kui viib, siis ka see on pigem positiivne, sest sellises kohtuvaidluses, olgu rahvusvahelises kohtus või mereõiguskohtus, on võimalik kohtul anda olulisi selgitusi ja tõlgendusi mereõigusele," ütles Lott.

Saska on aga kindel, et ükski õiguslik tõlgendus ei vabasta rannikuriiki vajadusest ise merel kohal olla.

"Seda ülesannet ei võta rannikuriigilt ükski teine liitlane ära. Oma riigis tuleb oma riiklust ise teostada ja selleks on kohalolek – maismaal merel ja õhus," lausus Saska.