See võib olla näide hübriidsõjast eesmärgiga tekitada hirmu ja stressi, kirjutas Søreide Aftenpostenile ning nimetas juhtumeid väga tõsisteks.

"Samuti on suurenenud risk, et Norragi võib seda kogeda. Peame valmistuma niisuguste rünnakutega tegelemiseks ja neile reageerimiseks. Üldjuhul nõuavad sabotaaž ja hübriidsõda mõtlemise muutust selles osas, kuidas end kaitsta," kirjutas Søreide reedel avaldatud artiklis. "Nüüd on oluline olla toeks enda Soome ja Eesti liitlastele ning pakkuda abi, kus võimalik," lisas ta.

Samas rõhutas Søreide, et enne järelduste tegemist tuleb jõuda selgusele, mis juhtus ja kes kaablikatkestuste taga on.

Oslo ülikooli eraõiguse professor Erik Røsæg ütles Aftenpostenile antud usutluses, et kaablid on haavatav süsteem.

"Need on tohutul alal täiesti kaitsmata. Vastavalt rahvusvahelisele õigusele on laevadel seal lubatud sõita ning ainus, mida asjaosalised riigid tegelikult teha saavad, on piirkonda jälgida ja sekkuda kohe, kui midagi juhtub," märkis Røsæg.

"Soome rannavalvel oli täielik õigus laevale astuda ja uurida, nagu nad seda tegidki, kuid sellest tugevamad vahendid ei ole rahvusvahelises õiguses reguleeritud," lisas ta.

Røsægi kinnitusel ei saa laevadel takistada sõitu läbi Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel asuva Øresundi väina, mis ühendab Läänemerd Kattegati väinaga. Seda liiklust reguleerivad 1857. aasta lepingud, mis annavad Røsægi sõnul laevadele peaaegu tingimusteta sõiduõiguse.

"Venemaa-vastased sanktsioonid ei takista õigust sõita läbi Øresundi, kuid kui riik paneb oma laevade kaasabil toime rahvusvahelise õiguse rikkumisi, on õigus end kaitsta ja rakendada vastumeetmeid," selgitas Røsæg, kes peab olukorda väga tõsiseks.

Tema sõnul viitab paljugi tahtlikule sabotaažile.

"Võib ette kujutada, et Venemaa ja Hiina teevad seda selleks, et näha, milline on [Läänemere riikide] valmisolek," kommenteeris Røsæg.