"Me peaksime strateegilistes sektorites tegutsema. Muide, need rajatised võeti meilt kunagi ära... me peaksime need riigi omandisse tagasi võtma," ütles Recean viidates ettevõtte loomise ajal 2013. aastal kujundatud omandistruktuurile.

Lisaks Gazpromile omab ettevõttes umbes 13-protsendilist osalust ka Moldova separatistlik ja venemeelne enklaav Transnistria. Moldova valitsusele kuulub gaasiettevõttes 35,6 protsenti.

Gazprom on teatanud, et kavatseb tasumata võlgade tõttu peatada 1. jaanuari hommikul gaasi ekspordi Moldovasse.

Venemaa varustab Moldovat umbes kahe miljardi kuupmeetri gaasiga aastas. See tarnitakse Moldovasse läbi naaberriigi Ukraina torusüsteemi, mille gaasitransiidileping Venemaaga lõpeb 31. detsembril. Kiiev on keeldunud gaasitransiidilepet Venemaaga, millega peab kolmandat aastat täiemahulist sõda, pikendamast.

Moldovagaz transpordib Vene gaasi Transnistriasse, kus seda kasutatakse odava elektri tootmiseks, mida müüakse Moldova valitsuse kontrolli all olevatesse riigi osadesse.

Moldova eitab, et tal on varasemate gaasitarnete eest võlgnevusi, ja süüdistab Venemaad katsetes riiki destabiliseerida. Moskva on sellised väited tagasi lükanud.

"Kremli tegelik eesmärk siin on Moldova destabiliseerida ja viia see kaosesse," ütles endine energiaminister Victor Parlicov kohalikule raadiole. Parlicov vallandati pärast Gazpromi juhiga kohtumist eelmisel kuul, kuna ta ei suutnud energiakriisiga toime tulla.

Parlicov lükkas ümber Gazpromi väite, et Moldova võlgnevus ultaub 709 miljoni dollarini, öeldes, et alates 2022. aastast on kogu Moldovasse saadetud gaas suunatud otse separatistlikku Transnistriasse. Sellest ajast alates on riik mitmekesistanud oma allikaid ja taganud gaasitarned Rumeeniast ja teistest riikidest.

Moldova kinnitusel on tema Gazpromiga tehtud tehingute rahvusvaheline audit hinnanud maksevõlgnevuse suuruseks 8,6 miljonit dollarit.

Moldova ja Transnistria on juba kehtestanud majanduses eriolukorra, sealhulgas meetmed elektritarbimise vähendamiseks tipptundidel.

Eksperdid ütlesid Reutersile, et igasuguse natsionaliseerimise läbiviimiseks on vaja parlamendi heakskiitu. Valitsuse istungil kõneledes käskis Recean justiitsministril ette valmistada seadusandlikud muudatused, mis võimaldaksid natsionaliseerimist.