"See näeb välja, nagu teeksime ühe bürokraatia vormi juurde, kus ettevõte peab kulude vähendamiseks kaks inimest juurde palkama," ütles Eamets.

Eamets osutas, et ka pärast Estlink 2 lõhkumist ei olukord võrreldav mõne aasta taguse šokiga, kus elektri hind hüppas järsult üles. "Tänaseks on inimesed ja ettevõtted oma käitumist palju kohandanud ja sarnast kompenseerimise vajadust ei ole," ütles ta.

Eamets mainis samas, et mingit laadi hinnalage suure elektritarbimisega tööstusettevõtetele võiks arutada.

"Varustuskindluse tagamine 100 miljoni euro panemisega Eesti Energia aktsiakapitali gaasijaama rajamiseks ja Kiisa varujaama turule toomine – need on samas väga vajalikud ja asjalikud sammud ja neid oleks võinud palju varem teha," ütles Eamets.

Häda tõi arusaamise, et tuul ei puhu kogu aeg, lähemale, märkis Eamets.

"Tuuleparkidega, mereparkidega võime olla hiljaks jäänud, kuna naabrid on oma arendustes ees ja meil pole sinna tarbimist vastu panna," tõdes Eamets taastuvenergiale suunatud energiapoliitikast laiemalt rääkides.

Balti ühise tuumajaama ehitamise ideed tuleks väga tõsiselt kaaluda, kui selle Leedu välja pakub, ütles Eamets.

Eamets ei välistanud valikutena ka praegusest elektribörsist kõrvalejäämist või selle mudelist loobumist. "Igasuguseid otsuseid on võimalik tagasi pöörata. Praegune börsimudel toimuks, kui oleks elektri ülepakkumine," selgitas ta. "Täna on pea peale pööratud süsteem: võidab see, kes kõige viimasena tuleb kõige kallima hinnaga turule ja siis see kehtib kõigile. Eesti tarbijale elektribörs mingit eelist ei too."

Valitsus käis neljapäeval reaktsioonina Estlink 2 merekaabli lõhkumisele välja kolm sammu elektri hinnatõusu leevendamiseks.

Valitsus langetas põhimõttelise otsuse, et eraldab Eesti Energiale 100 miljonit eurot Narva gaasijaama kiiremaks rajamiseks.

Ettevõtete jaoks kaalub valitsus ka taastuvenergiatasu diferentseerimist. See võiks tähendada, et tööstused, mis üle teatud efektiivsuse suudavad energiat kasutada, saaksid taastuvenergia tasust suures osaks vabaks.

Kolmas samm Eleringi Kiisa avariielektrijaama turule toomine, kuid selle vajalikkust hindab valitsus uuesti märtsis, kui desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust on toimunud.