Arhitekt Mihhail Mamošini ja skulptor Stepan Mokrousov-Guglielmi kavandatud mälestusmärk koosneb 24,3 meetri kõrgusest graniidist postamendist, millele püstitatakse 41,95-meetrine pronksist sammas ja selle otsa asetatakse samuti pronksist 9,5 meetri kõrgune Peeter Esimese kuju. Mälestusmärgi kogukõrguseks saab 82 meetrit, öeldakse pressiteates, kuid selles jäetakse täpsustamata, kuidas selline kõrgus saavutatakse.

Sambale ja graniidist postamendile lisatakse bareljeefide ja kirjadega medaljonid, mis räägivad erinevatest sündmustest Põhjasõja ajal.

Mälestusmärk paigaldatakse Primorskoje maanteele Lahta-Olgino linnaossa Lahta keskuse lähedusse.

Ülemvõimu pärast Läänemerel peetud Põhjasõda kestis aastatel 1700–1721 ning selle käigus kaotas Rootsi oma domineeriva positsiooni, Peeter Esimese juhitud Venemaa sai aga ligipääsu Läänemerele ja tagas endale suurriigi staatuse Ida-Euroopas. Sõjas langesid Venemaa võimu alla Eesti- ja Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala.

Samba 82-meetrist kõrgust põhjendas selle rajamise üks algatajaid, Gazpromi juht Aleksei Miller sellega, et 1682. aastal sai Peeter Esimesest Venemaa tsaar.

Praegu on Peterburi kõrgeim monument Paleeväljakul asuv 47,5-meetrine Aleksandri sammas, mis on pühendatud Napoleoni vägesid löönud Aleksander I-le.