Omavalitsused võivad võlgu võtta 80-100 protsenti oma põhitegevuse tuludest. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil on olemas eelmise aasta 11 kuu andmed ja sealt selgub, et omavalitsused on laenu võtmisel pigem konservatiivsed.

"80 protsendi tasemest rohkem on laenu võtnud ainult üks omavalitsus - Saku vald. Kõik teised on madalamal tasemel: Saue vald 70 protsenti ja teised veelgi vähem," kirjeldas ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Andrus Jõgi.

Eestis on ka omavalitsusi, kus on võlgu vähem kui vara.

"Selline omavalitsus on näiteks Ruhnu vald, millel 2023. aasta lõpu seisuga kohustusi ei olnud. 2024. aasta 11 kuuga olid nad laenu võtnud 80 000 eurot, aga varasid on neil ikkagi rohkem. Teine omavalitsus, millel oli selle 11 kuuga rohkem raha kui kohustusi, oli Võru vallavalitsus."

Jõgi sõnul näitab vastav indeks, et omavalitsuste finantsolukord on küll viimase kolme aasta jooksul halvenenud, aga nad tulevad toime.

"Üldiselt omavalitsuste finantsseis ei ole kriisis või nii halb, et nad endaga toime ei tule. Prognooside kohaselt on seis 2024. aastal hakanud vast vaikselt paranemise poole liikuma," sõnas Jõgi.

Linnade ja valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid selgitas, et peamiselt võetakse laenu selleks, et täita omavalitsuse arengukava või sunnivad selleks riigi sammud-

"Kui me räägime näiteks koolivõrgu kokkutõmbamisest, siis neil omavalitsustel, kes gümnaasiumiosa kaotasid, oli võimalik saada põhikoolide ülesehitamiseks raha. Selge see, et nendest meetmetest 100 protsenti raha ei jätku ja omavalitsus peab laenu juurde võtma. Nii et ligikaudu 60 kuni 70 miljoni võrra on laenude tagasimaksed ja finantskulud kasvanud," ütles Luhalaid.

Omavalitsused on juba ammu rääkinud vajadusest suurendada tulusid. Nad on esitanud regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ka oma ettepanekud omavalitsuste maksureformiks, et luua kohalike maksude ja tasude süsteem. Kõige rohkem on juttu olnud turismimaksust ja ka üksikisiku tulumaksust, mis võiks olla omavalitsuse otsustada. Veiko Luhalaid tõi näite, et Soomes see toimib.

"Teatud osa üksikisiku tulumaksust määrab riik ja teatud osa lepitakse kokku koha peal teatud aastateks - neljaks või kaheksaks. Kogukonnale selgitatakse, mille jaoks see raha vajalik on: kas ehitatakse uus kool või lasteaed või midagi muud," ütles Luhalaid.

Juttu on olnud näiteks ka ummikumaksudest, pärandimaksudest, kinnisvara maksustamisest. Luhalaid tõi välja ka maavarade pealt makstava ressursitasu proportsioonide üle vaatamise.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium kogus ettepanekud kokku ja kavatseb need veel jaanuarikuus valitsusele esitada. Andrus Jõgi ütles, et selle aasta jooksul kindlasti veel muudatusi ei tule. Veiko Luhalaid on aga rahul, et praegu on vähemalt võimalus nendest täiendavatest tuluallikatest rääkida, kuigi olukord on segane.

"Peaminister on öelnud, et uute maksude kehtestamisega edasi ei minda, samas regionaal- ja põllumajandusminister on hoidnud neid teemasid laua peal. Tõenäoliselt kehtestamiseni nad ei jõua, aga see ei tähenda seda, et me ei võiks neid asju läbi kaaluda ja analüüsida. Ja peab rõhutama, et me ei pea üldse silmas seda, et on riigimaksud ja täiendavalt tuleksid veel kohalikud maksud. Pigem on küsimus selles, kuidas neid makse riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel jagada," ütles Luhalaid.