Rein Sikk: soov vallamaja õhku lasta võib tuua tuumaka tulu
Just kohalike valimiste aastal on vallarahva soovidel hoopis suurem täitumise tõenäosus kui tavaliselt, sest võim tahab võimul olla, nendib Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Ajakirjaniku amet on juba kord selline, et ikka kutsutakse sind viimases hädas appi. Tihti näiteks vallavanemaid või linnapäid utsitama, kritiseerima või isegi vallamaju "õhkima". Pole ju harvad juhtumid, mil rahvas ehk maksumaksjad tunnetavad teravalt, et rahva raha eest palka saavad ametnikud ehk rahva teenrid tegelikult ikkagi rahvast ei teeni.
Viimaste aastate jooksul on minu kui maa-ajakirjaniku poole korduvalt pöördutud, et aitaksin lahendada võimudega seotud muresid. Teemadeks on olnud sulgemised. Koolide, rahvamajade, raamatukogude, saunade sulgemine. Ka on lubatud ehitada uus kool või parandada olemasolevat, aga tegelikkuses vallavõim seda ei tee.
Suur remondimure oli Lõuna-Eestis ka ühe avaliku saunaga. Mureks on olnud isetekkelise dendropargi kaitsmine mahavõtmise eest ja jõel oleva tammi säilitamine lammutamise eest. Samuti teede kehv olukord, elujõuliste puude raiumine teede äärest, tuumajaamadega seotud tunded, tuulikuhirm, fosforiidikaevandamise paanika ja nii edasi.
Sageli lisandub neile probleemidele ka emotsioonidest kantud "soovitus" vallavanem või vallamaja tõesti "õhku lasta", muidugi kujundlikus mõttes. Sellepärast, et oma üksi murega üksi jäänud inimene on tihti närviline kui tundub, et tema hääl ja soovid ei jõua kuhugi. Võim ei iitsatagi.
Mida ma siis sellistele pöördumistele vastan? Vähemalt pool aastat olen tõdenud, et kui mure on tõsine ja sa soovidki tegelikku lahendust, mitte lihtsalt "õhkimist", siis ongi mul pakkuda imeline ja toimiv tegevus. Nimelt: mine aga vallavanema juurde otse ja kohale. Kohtu temaga silmast silma ja selgita oma muret. Ja maini kindlasti, et juba 19. oktoobril on kohalikud valimised. Ja see, kui palju praegune võim hääli saab, võib otseselt sõltuda sellest, kuidas rahva muresid tegelikult lahendatakse.
Kui sa vallamajja kohale minna ei saa või ei julge, siis soovitan kirjutada vallavanemale otse ja päriselt. Või helistada. Sotsiaalmeedia, näiteks Facebook võib olla tõhus koht mure tõstatamiseks, aga mitte lahendamiseks. Keegi ei saa sundida vallavanemat seda lugema või seal murelikule vastama. Eriti veel siis, kui tema tegelikuks hobiks on pigem enese ilupiltide postitamine.
Iseasi on ametliku kirjaga vallamajja, mis peab seaduse kohaselt vastuse saama ja arhiivi jääma. Nii on hea seal kirjas sulle antud või sulle andmata jäetud lubaduste juurde tagasi tulla.
Olen korduvalt kogenud ja leheski kirjutanud, et just kohalike valimiste aastal on vallarahva soovidel hoopis suurem täitumise tõenäosus kui tavaliselt, sest võim tahab võimul olla. Võim mõistab, et valimiste aastal tuleb eriti rahvale meeldida. Nii on huvi muutusteks ju vastastikune. Ja nii pole ajakirjaniku karmi ja tigedat kirjatööd tihti asjade ajamiseks üldse vajagi.
Kui aga miskit muud murelikku ei aita ja soovid ikkagi ei täitu, siis, kulla külamees või külanaine, soovitan: kandideeri ise. Kui ikkagi tunned, et vallamajas ei liiguta keegi sinu mure lahendamiseks lillegi, on alati võimalus võim enda kätte võtta. Kandideeri volikogusse ja püüa sinna ka pääseda. Väiksemates valdades on volikokku pääsemiseks vaja umbes 30 häält. Kui oled tubli, tegus ja heade mõtetega inimene, ei ole see 30 ju mingi probleem.
Kutsu kindlasti sõbrad-tuttavad kaasa, loo valimisliit, milleks muuseas piisab vaid kahest tegusast inimesest. Aga uhkem ja pikem nimekiri annab enam võimalusi. Seega tee ennast nähtavaks ja oma hääl kuuldavaks. Kui su ideed on head, siis annavad valijad sulle kindlasti oma toetuse.
Seega on aasta 2025 võimaluste aasta nii valijatele kui ka valitavatele. Küsimus on selles, kui targalt me neid võimalusi kasutada oskame. Aga kindlasti tasub proovida. Ainuüksi virisemine ja kurtmine ei vii ju kuhugi edasi. Seda on inimkatsetega korduvalt tõestatud.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel