Keskerakonna esimees kutsub valitsust uut põlevkivijaama rajama

Opositsioonis oleva Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart saatis peaminister Kristen Michalile avaliku kirja, kus kutsub üles elektrienergia varustuskindluse ja jõukohase hinna nimel loobuma põlevkivitööstuse sulgemise kavast ning uute põlevkivipõhiste elektri tootmisvõimsuste rajamist.
"Mistahes muud prioriteedid energeetikas tuleb lugeda elektrienergia varustuskindluse ning inimeste toimetuleku ja ettevõtete konkurentsivõime säilitamise kõrval teisejärguliseks. Hiljutine Estlink 2 juhtum näitas, et ei ole võimalik tänases julgeolekuolukorras rajada energiajulgolekut välisühendustele," kirjutas Kõlvart.
Põlevkivi on Keskerakonna esimehe sõnul ainus Eesti oma looduslik ressurss, millega saab toota juhitavat elektrienergiat välismaailmast sõltumatult ning sellele ei ole täna ega lähitulevikus samaväärseid alternatiive.
"Põlevkivielektrit on siiski võimalik toota tänasest oluliselt keskkonnasäästlikumalt ning tõhusamalt, mida ei ole seni tehtud üksnes põlevkivitööstuse peatse sulgemise plaanide tõttu," lisas Kõlvart.
Põlevkivijaamasid ei ole Kõlvarti sõnul mõistlik asendada gaasijaamadega, sest heitlikud olud maailma julgeolekus ja majanduses ei võimalda Eestil prognoosida gaasi tarneid ega hinda. Samuti ei pruugi imporditud gaasil töötav jaam olla lõpuks oluliselt puhtam kui kaasaegseid tehnoloogiaid kasutav põlevkivijaam, sellele on tähelepanu juhtinud ka professor Alar Konist, märkis Kõlvart.
"Energiajulgeolekut ei saa katta tuule- ega päikesejaamadega, sest nende elektritootmise mahtu ei ole võimalik juhtida ning piisava mahutavusega salvestustehnoloogiaid ei ole veel leiutatud. Samuti ei ole mõttekas kasutada põlevkivijaamasid üksnes taastuvenergia stabiliseerijana, sest põlevkivijaamade pidev käivitamine ja seiskamine pole säästlik ei majanduslikult ega keskkonna mõttes," kirjutas Kõlvart. "Võimalused juhitamatu elektrienergiaga energiajulgeolekut tagada on täna üksnes poliitiliste loosungite tasemel ning on seotud miljardite eurode maksumaksja raha matmisega toetusteks ja hinnagarantiideks. Ükski teaduslikult põhjendatud arvutuskäik aga energiajulgeoleku tagamist tuule- ja päikeseparkidega realistlikuks ei pea."
Kõlvart märkis, et Eesti jaoks saaks täna põlevkivienergiale samaväärset alternatiivi pakkuda vaid tuumaenergia, kuid ka tuumajaama rajamine võtaks aega vähemalt 15 aastat.
Ülaltoodut arvesse võttes on Keskerakonna esimehe sõnul vajalikud järgmised neli sammu:
1) otsustada viivitamatult põlevkivienergia tootmine vähemalt järgmiseks 20 aastaks;
2) alustada Euroopa Liidu tasemel läbirääkimisi ja konsultatsioone põlevkivielektri tootmise jätkamiseks majanduse ja julgeoleku kaalutlustel;
3) uuendada ja remontida olemasolevad elektrijaamad, sealhulgas täiendada neid süsiniku püüdmise tehnoloogiaga;
4) ehitada uus põlevkivijaam, mis võimaldaks koos olemasolevate võimsustega katta kogu Eesti energiavajadus, jättes välisühendused vaid erakorraliseks ja ajutiseks abivahendiks.
"Ka mujal maailmas on hakatud mõistma ebarealistlikest kliimaeesmärkidest põhjustatud riske ja kahjusid ning sellest tulenevalt varasemaid plaane korrigeerima. Eesti jaoks ei ole mõistlik ega jõukohane reaalsust ignoreerida," lõpetas Kõlvart oma kirja.
Valitsus alustas jaanuari alguses reaktsioonina Estlink 2 elektri merekaabli lõhkumisele arutelu energia varustuskindluse parandamise üle, loetledes kolm võimalikku sammu: Eesti Energia aktsiakapitali 100 miljoni euro lisamine Narva gaasijaama rajamise toeks, Kiisa avariielektrijaama turule toomine ja teatud ettevõtete taastuvenergia tasust vabastamine.