Kadri Simson tõdes "Esimeses stuudios", et Keskerakonnast lahkumine oli valus. Simsoni sõnul oli üllatav, et keegi ei püüdnud teda väga palju ümber veenda.

"Olen möödunud aastate jooksul näinud, kui raske oli inimesi poliitikasse kutsuda ja üllatus oli sellest, kui kerge on poliitikast lahkuda. See võttis reaalselt 10 sekundit. Ja ma olin enne hoiatusi andnud, aga ega mind keegi ümber ka ei veennud," rääkis ta.

Simson ei välistanud, et ta kunagi poliitikasse naaseb. Samas ei osanud ta öelda, kas ja millises erakonnas.

"Ma olen teadlik oma väga erksast ühiskondlikust närvist. Ma ei saa välistada, et miski mind niimoodi innustab, et ma olengi innustunud ja sisenen poliitikasse. Selleks ei pea tingimata erakonda kuuluma."

Simson ei kinnitanud, kas ta kandideerib käesoleval aastal kohalikel valimistel või saabuvatel presidendi- või riigikoguvalimistel. "Ma kindlasti kavatsen osaleda valijana kohalikel valimistel ja parlamendivalimistel. Presidendivalimistel kahjuks mul häält ei ole."

Keskerakonda näeb Simson praegu pigem kohaliku poliitika jõuna.

"Ma praegu ei näe tal väga palju suuremat rolli, kui kõik jõud koondatakse Tallinna kohalikeks valimiseks, nii et see on ühe omavalitsuse mastaabis oluline jõud," märkis ta.

Eesti poliitika praegune probleem on Simsoni hinnangul opositsiooni nõrkus.

"See, et opositsioon on nõrk, teeb kahju eelkõige Reformierakonnale, sest kui sul pole ühtki looduslikku vastast, siis sa hakkad tegema vigu. Ja tõepoolest, Urmas Reinsalu üksi ei saa ju olla kogu parlamendi opositsioon," lisas ta.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart leiab, et Eesti võiks rajada uue põlevkivijaama. Simsoni sõnul tuleks praegu eelkõige austada eelmiste valitsuste juba tehtud otsuseid, kuid tulevikus võib süsinikuheiteta jaam olla huvitav plaan.

"Mihhail Kõlvart jätab täiesti tähelepanuta selle, mida on eelnevad valitsused teinud. Ma arvan, et hea plaan on see, juhul kui Kõlvartil on põhjust valitsusse sattuda, et uued valitsused peavad lugu ka eelnevate otsustest. Näiteks kui olin Euroopa Komisjonis volinik pidasin kõige olulisemaks seda, et energiasektoris antud sõnumid peavad andma investoritele kindlustunnet, et me ei muuda meelt igal uuel nädalal. Eestis on praegu plaanid aastani 2030 paigas. Mis sealt edasi tuleb, on debati küsimus. 2040. aastaks Euroopa Komisjon väga tugevalt soosib süsiniku püüdmise mehhanisme, nii et see põlevkivijaam, mis tegelikult CO2 atmosfääri ei heida, võib intellektuaalselt huvitav plaan olla," kommenteeris ta.