USA presidendiks valitud Donald Trump nimetas oma kandidaadiks suursaadiku kohale Eestis sündinud, kuid mitte-eesti taustaga juristi Roman Pipko.

Äriregistri andmetel sündis Pipko 1960. aastal. 1981. aastal emigreerus ta koos emaga USA-sse.

Aastatel 1991 ja 2009 kuni 2015 osales Pipko USA investorite juriidilise nõustajana kahe Eestiga seotud äriprojekti juures – läbirääkimistel Kunda tsemenditehase renoveerimise ja hiljem Tallinna linnahalli arendamise üle. Kumbki projekt ei saanud teoks.

Pipkoga koos Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õppinud riigikogu liige Valdo Randpere meenutab Pipkot kui nutikat õpilast.

"Mis tema puhul oli eriline, oli see, et ta tuli niimoodi ülikooli, et ei osanud ühtegi sõna eesti keelt. Talle anti ikkagi võimalus eksameid ja arvestusi teha eesti keeles. Ta sai sellega hakkama," rääkis Randpere.

"Oleks ta edasi õppinud, ma olen täitsa kindel, et ta oleks ülikooli kiitusega lõpetanud. Ta oli väga-väga nutikas," lisas Randpere.

1981. aastal emigreerus Pipko koos emaga USA-sse.

"Ta lahkus selle tõttu, et pere oli juudi päritolu," sõnas Randpere. "Juutidel lasti vahel emigreeruda. Nii ta läks ja keegi eriti ei rääkinud sellest. Ikkagi natukene oli nagu, et Nõukogude kodumaa tolm pühiti jalgadelt ja ega seda väga kiitvalt ju Nõukogude võim ei vaadanud."

Randpere kahtleb, kas venekeelses peres kasvanud Pipko enam eesti keelt räägib. "Enda kogemuse põhjal võin kahtlustada, et ta ei räägi eriti, kuna tal ei olnud eesti keel esimene keel. Küllap ta on selle ikkagi ära unustanud aastate jooksul. Aga olen päris kindel, et ta saab aru eesti keelest."

1991. aastal, enne kui Eesti ei olnud veel oma iseseisvust taastanud, osales Pipko USA investorite juriidilise nõustajana läbirääkimistel Kunda tsemenditehase renoveerimise üle.

Tollane riigiminister Raivo Vare rääkis, et Pipko jättis talle läbirääkimistel andeka juristi mulje.

"Nii palju, kui mina sellest aru sain – ma olin tollal veel juura vallas tipulähedane – oli tegu hea ja andeka juristiga. Detaile ma enam ei mäleta, aga mul jäi üldine mulje, et ta oli terane mees. Ta oli hästi hea juriidilise ettevalmistusega," ütles Vare.

"Samuti mingil hetkel sain aru, et ta saab eesti keelest aru," lisas Vare. "Ma arvan, et see oli üks põhjuseid, miks ta ka kaasa võeti."

USA ettevõte siiski Kunda tsemenditehasesse osalust ei saanud, vaid Eesti valis koostööpartneriteks Šveitsi, Norra, Rootsi ja Soome firmad, millega koostöös sündis Kunda Nordic Tsement.

2009. aastal alustas Tallinna linnavalitsus läbirääkimisi USA investoriga linnahalli arendamiseks konverentsi- ja meelelahutuskeskuseks. Investeerimisest huvitatud Tallinn Entertainment LLC üks omanikke oli Remi International – finantsnõustamise teenust osutav äriühing, mille enamusaktsionär oli Pipko.

Toonasele abilinnapeale Taavi Aasale jättis Pipko samuti professionaalse mulje. "Väga meeldiva mulje. Meie kohtumistel esindas ta teist poolt juristina ja ma arvan, tegi seda väga professionaalselt," ütles Aas.

"Ta ise ütles, et äraoleku aeg on olnud nii palju pikk, et keelt ta enam ei valda. Ma usun küll, et ta teatud osas eesti keelest sai aru, ta ise küll ei rääkinud," kommenteeris Aas saadikukandidaadi eesti keele oskust.

2015. aastal jooksid läbirääkimised karile.

"Mina küll ei mäleta, et meil oleks kuidagi mingeid pingeid olnud. Sellised ärilised läbirääkimised ongi. Seekord paraku kokkuleppele ei saanud," kommenteeris Aas läbirääkimiste luhtumist.

Raivo Vare rääkis, et suhtles Pipkot tundva inimesega, kellelt uuris, kas investeeringute ebaõnnestumine võis Pipkole Eestist ebameeldiva mulje jätta. "Tema arvas, et mitte – tegu on professionaaliga, see ei ole probleem. Aga me ei tea seda. Loodame, et tal on õigus," märkis Vare.

Vare rõhutas, et Pipko seos Eestiga annab talle varasemate suursaadikutega võrreldes eelise. "Tal on taust Eestiga seotud, mis annab talle kergema võimaluse asjadest aru saada ja neid ka transleerida edasi Washingtoni."

Vare sõnul on Eestil palju teemasid, mis võiksid Trumpi administratsioonile huvi pakkuda. "Me räägime konksust, millega teha ennast huvitavaks "maailma parimale diilimeistrile", nagu Trump iseennast on tituleerinud," ütles ta. "Siin võib sedasorti inimene suursaadikuna abiks olla, sest meil on ju mida pakkuda. Võib-olla õnnestub see kergemini ka kõige tähtsamatele tasemetele kohale viia.

Randpere hinnangul on Pipkol suursaadikuna adekvaatne ettekujutlus Eesti julgeolekumuredest.

"Ei ole ju mingit mingit kahtlust, et ta tunneb Eestit ja ta tunneb siinseid olusid, ta on ju kogu lapsepõlve siin veetnud," ütles Randpere. "Tal on tunduvalt lihtsam anda adekvaatset informatsiooni ja seisukohti selle kohta, mis Eestis toimub, mis on Eesti arvamused ja seisukohad – seda eriti mõeldes Ukrainas käimas olevale sõjale. Selles suhtes olen küll kindel, et Romanil on täiesti adekvaatne ettekujutus sellest, kus Eesti asub ja mis on Eesti julgeoleku- ning kindlustundemured."