"Eesti pole mitte ainult oma ressursse pannud kaitsesse, aga ta on olnud ka NATO sees selge hääl, mis toetab Ameerika üleskutset kaitsekulude tõstmiseks. Mõned inimesed on isegi nimetanud Eestit Ameerika üleskutse megafoniks," ütles Pipko vastuseks senati väliskomisjoni liikme Steve Dainesi küsimusele, kuidas ta kavatseb kaasa aidata USA valitsuse poliitikale veenda ka teisi NATO liikmesriike oma kaitsekulutusi tõstma.

Pipko sõnul tundub talle, et Venemaa viimaste aktsioonide taustal on enamus NATO riike nüüdseks mõistnud, et Venemaa on esitanud väljakutse kogu NATO olemusele. Ta avaldas lootust, et need küsimused tulevad teemaks ka kuu lõpus toimuval NATO tippkohtumisel Haagis.

"Kui väliskomisjon ja senat toetab minu ametisse kinnitamist, teen kindlasti oma prioriteediks koostöö Eesti valitsuse ja teise NATO riikidega kindlustamaks, et NATO tippkohtumisel Haagis vastu võetavad otsused ellu viiakse," lubas Pipko.

Oma sissejuhatavas kõnes meenutas Pipko oma tausta, kuidas Nõukogude Liidus sündinuna ja 1981. aastal koos vanematega Ameerika Ühendriikidesse tulnuna sai ta selles riigis enda sõnul kujutletamatud võimalused, mis on ta lõpuks toonud praegusesse positsiooni. Pipko tänas selle eest nii president Trumpi kui kõiki USA poliitikuid, vabariiklasi ja demokraate, aga ka oma vanemaid ja äia ning oma abikaasat ja kolme last.

"Lõpuks soovin tänada ka Eestit ja paljusid selle inimesi selle eest, mis nad tegid minu ja mu pere heaks, kui ma seal elasin. Selleks, et mind selleks missiooniks ette valmistada," lisas ta.

Rääkides tulevasest asukohariigist, märkis Pipko, et Eesti on küll Euroopa Liidu ja NATO üks kõige väiksemaid liikmesriike, aga tõeline liider kahes valdkonnas, mille on esiplaanile seadnud ka USA praegune valitsus.

Esimene neist on kaitsekulud, kus Eesti panustab juba praegu rohkem kui viis protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. "Ma toetan president Trumpi tema tegevuses toomaks rahu Euroopasse. Eesti on alati olnud USA usaldusväärne ja vankumatu liitlane. Tema sõdurid on võidelnud õlg-õla kõrval USA sõduritega Iraagis, Afganistanis ja teistes riikides. Eesti on ostnud USA varustust ja võõrustab oma territooriumil USA vägesid. Ja nüüd – tulles vastu Trumpi administratsiooni üleskutsele – kulutab juba 5,4 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist kaitsele," rääkis Pipko.

See on tema sõnul teinud Eestist USA musterpartneri, mida on hiljuti tunnistanud ka nii USA välis- kui kaitseminister.

Teine valdkond, mida USA valitsus on esile tõstnud, on avatus väliskaubandusele ja -investeeringutele. Pipko viitas, et The Wall Street Journali ja Heritage Foundationi 2025. aasta majandusvabaduse indeksi järgi, mis on võrrelnud 184 maailma riiki, paigutas Eesti maailmas kaheksandale ja Euroopas viiendale positsioonile. "See teeb Eestist Ameerika Ühendriikide eeskujuliku partneri," rõhutas Pipko.

Sellele lisaks teevad Ameerika Ühendriigid ja Eesti tihedat koostööd veel küberturvalisuse, energeetika ja õiguse valdkonnas, märkis ta, lisades, et suhe Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel on tugev.

Pipko jätkas, et kui ta suursaadikuks kinnitatakse, oleks tal kolm prioriteeti.

Esmalt Ameerika Ühendriikide huvide kaitse ja edendamine ning koos sellega USA kodanike heaolu ja turvalisuse tagamine. Teiseks toetaks ja kaitseks ta president Trumpi ja tema administratsiooni poliitikaid.

"Ja kolmandaks ma edendaksid vastupidavaid kahepoolseid poliitilisi, sõjalisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi vahel," kinnitas Pipko.

Tänavu jaanuari alguses sai teatavaks, et Trump valis oma suursaadikuks Eestis sündinud juristi Pipko.