NATO esimene alaline mereväegrupp on sõjalaevade rühm, mis on valmis ööpäevaringselt mistahes ohule reageerima. Rühm tegutseb peamiselt Põhjamerel ja Läänemerel, aga just viimasel hakkab teda varasemast rohkem näha olema ning just Estlink 2 ja muude kaablite lõhkumise pärast.

"Kui venelased näevad, et me oleme seal, muutub selliste sabotaažiaktide võimalus kohe palju väiksemaks, sest sel juhul tabatakse sabotöör teolt ning teolt tabatud sabotööriga on juba kerge edasi tegeleda," ütles NATO esimese alalise mereväegrupi ülem Arjen Warnaar.

Ainult NATO laevade sagedamast kohal viibimisest on sabotööride tõrjumiseks siiski vähe. Eduskunta kaitsekomisjoni esimehe Jukka Kopra hinnangul oleks edasiste selliste vahejuhtumite ärahoidmiseks vajalik muuta rahvusvahelisi õigusnorme.

"See on nähtusena siiski sedavõrd uus, et rahvusvaheline mereõigus seda korralikult ei käsitle, ega paku vahendeid sekkumiseks. Nüüd tuleb leida meetodid ja menetlused, vajalikud mereõiguse muutmise kohad ja muud sellised, millega edasi tööd teha," ütles Kopra.

Merelogistikaekspert, Tallinna Tehnikaülikoolis õpetav professor Ulla Tapaninen ei olnud "Välisilmale" intervjuud andes küll kuigi optimistlik mereõiguse muutmise osas.

"Rahvusvaheline mereõigus on väga vana leping, väga vana seadus, pärit 17. sajandist. Tollal lepiti kokku, et kui liigutakse rahvusvahelistes vetes, saab kes tahes vabalt liikuda ja rannikuriigid ei või seda liiklust peatada," ütles Tapaninen.

Mereõiguse muutmine on aga väga vaevarikas. Sisuliselt tuleb sellega nõusse saada kõik maailma suurimad mereriigid ning seda konsensust vaevalt saavutatakse. Eelnev ei tähenda siiski, et iga laev võibki nüüd Läänemeres karistamatult ankrut lohistada, ammugi mitte seda, et Venemaa varilaevastik segamatult tegutseda saab. Enamasti on varilaevastiku laevad vanad logud, mis ei vasta ei ohutus- ega muudele nõuetele, pealegi veavad nad Vene naftatooteid, mis kuuluvad rahvusvaheliste sanktsioonide alla. See tähendab, et sanktsioone on võimalik kehtestada ka laevadele endale.

"Praegu on mustas nimekirjas 80 laeva, millele sanktsioonidega ühinenud riigid ei paku teenuseid. See tähendab, et laev ei saa peatuda nende riikide sadamais, ei saa vett, kütust, muud. See on mõju avaldanud küll. See tähendab, et vähemalt need 80 laeva ei suuda kohe kuidagi Läänemerel naftat vedada," sõnas Tapaninen.

Teine tee varilaevastikku taltsutada on uurida, kas laevadel on kehtivad kindlustuslepingud. Praegu on kindlustuslepinguist teatamine Läänemerel vabatahtlik, Tapanineni sõnul oleks mõistlik, kui see muutuks kohustuslikuks. Ülemaailmselt oleks selleks vaja Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni nõusolekut, mida Tapanineni hinnangul pole tingimata lihtne saada. Tõenäoliselt saaks siinsed riigid aga sõlmida kohalikke, ainult Läänemerd puudutavaid kokkuleppeid. Tapaninen leiab, et Eagle S-i juhtumis on Soome seni teinud kõik õigesti.

"Eagle S-i ei peatatud rahvusvahelistes vetes, vaid see juhiti Soome territoriaalvetesse ja alles seal peeti kinni. Praegu põhjendatakse kinnipidamist kahe põhjusega. Esiteks on tegu täiesti normaalse sadamariigipoolse kontrolliga, ehk need riigid, kelle territoriaalvetesse laev sõidab, võivad kontrollida, kas see laev on ikka adekvaatses seisundis. Teise põhjusena kontrollitakse, kas laev on hakkama saanud sabotaažiga, just seepärast on laev ka konfiskeeritud," ütles Tapaninen.

Eagle S-i võib kinni pidada ühelt poolt kuni kohtuprotsessi lõpuni, teisalt aga, kuni on kindlaks tehtud, kas laev üldse merekõlbulik on. Juba 15 aastat kehtib Soome lahe laevaettekannete süsteem ehk GOFREP. Selle kohaselt peab iga Soome lahele ilmuv laev teada andma, kuhu ta on teel. Laeva liikumist jälgitakse tähelepanelikult ja kõrvalekallete korral võidakse laev peatada. Soome lahte jälgitakse koguni nii tähelepanelikult, et kui laev ka kõik tuvastamisseadmed välja lülitab, satub ta ikkagi radariekraanidele ning sellise, pimedalt liikuva laeva vastu on võimude huvi muidugi eriti suur.

"See GOFREP on 15 aasta jooksul igal aastal ära hoidnud umbes 15 õnnetust. See on olnud erakordselt tõhus," ütles Tapaninen.