Stardipüstolite ning muude hoiatus- ja signaalrelvade omamine või nendest tulistamine ei ole praegu Eestis keeruline. Paukpadruneid tulistavaid relvi võivad praegu poest osta kõik, kes on täisealised.

Sarnased relvad on tihtipeale äravahetamiseni sarnased aga tavaliste tulirelvadega. Ühelt poolt saab neid niiviisi kasutada enesekaitseks, võimaliku ründaja ära peletamiseks. Teisalt, ning palju sagedamini, tekitab nende välimus aga politseile probleeme juurde.

"Inimesed millegipärast nendega paugutavad ja käivad avalikkuse silme all, aga nad on täpselt sarnased päris tulirelvadega ja see tekitab inimestes hirmutunnet. Ka politsei reageerib ju vastavalt – kui selline relv avalikus ruumis välja võtta, siis võib politsei tulistada, olgugi, et sul tegelikult ei ole käes päris relv. Ja selliseid paugutamise juhtumeid on ikka iga nädal," rääkis politsei- ja piirivalveametis relvalubade väljaandmist reguleeriv Anneli Annist.

Alles paar kuud tagasi jõudis meediasse näiteks uudis, kus riigikogulase Jaak Valge tulistamine stardipüstolist Tallinnas Falgi pargis päädis suure politseioperatsiooniga.

Riik töötab nüüd välja uut relvaseadust. Muu hulgas otsitakse lahendust ka küsimusele, kuidas stardipüstoleid ning muid hoiatus- ja signaalrelvi reguleerida.

Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa rääkis, et selget vastust, kuidas probleem lahendada, veel ei ole. Mõtteid on aga igasuguseid.

"Üks oleks näiteks, et neid relvi saaks müüa vaid tegevusloa kohustusega ettevõtted. Variant on, et paneme ettevõtetele peale registreerimiskohustuse. Mida me kindlasti ei taha, on see, et need täiesti käibest kaoks. Lihtsalt, et meil oleks mingisugune kontroll," rääkis ta.

Üks võimalus oleks ka muuta hoiatus- ja signaalrelvade välimust, et need ei oleks enam tulirelvadega identsed, vaid näiteks erksat värvi.

"Seda mõtet on kaalutud ka Eestis, aga see jälle toob teistpidi ohu sisse, et päris tulirelvaga kurjategija võib niiviisi selle värvi taha peita ära oma tulirelva. Seda värvilahendust me hetkel ei toeta. Küll aga ühel arutelul käidi välja selline mõte, et võib-olla meil ei peaks olema tulirelvakujulisi hoiatus- ja signaalrelvi, vaid kui neid vajatakse spordialadel stardipaugu andmiseks, siis võib ta olla ju ka täiesti teise kujuga," rääkis Proosa.

Airsoft'i ja paintball'i militaarmängudes kasutatavaid õhkrelvasid määratleb seadus praegu üldse mänguasjadena. Ka need relvad näevad tihtipeale välja kui klassikalised tulirelvad.

"Meil on teada juhtumeid, kus airsoft'i relv on ümber ehitatud tulirelvaks. Täna relvaseadus selgelt neid ei reguleeri. Tulirelva direktiiv ütleb justkui, et need on mänguasjad. Teistpidi, kui mõni nendest relvadest satub näiteks mõne süüteo menetluse raames ekspertiisi, siis eksperdid kirjeldavad seda kui õhkrelva," rääkis Proosa.

Proosa ütles, et praegu ongi suuresti arusaamatu, kas need relvad kuuluvad relvaseaduse alla või mitte. Eeskätt peaks tema sõnul nendele relvadele kehtestama mingid miinimumnõuded.

Lisaks nendele aruteludele on riigil tegelikult üldse plaan praegu kehtiv relvaseadus põhjalikult ette võtta ning seda ajakohastada. Nimelt on 2001. aastal vastu võetud relvaseadust muudetud praeguseks enam kui 60 korral ning seadus on kohati segane.

"Mõned nõuded on muutunud üksteisele vasturääkivaks ja ei ole ka hästi tõlgendatavad. Ka relvaseaduse terminid vajavad ülevaatamist ja samamoodi on ajale jalgu jäänud kogu seaduse ülesehitus. Selleks, et tekstist oleks hea ja lihtne aru saada, olemegi alustanud kogu relvaseaduse ülevaatamist," selgitas Proosa.