Oluline kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 20.15:

- Kuberner: Vene õhurünnakus Zaporižžjale sai surma 13 inimest;

- Poola kaitseminister: järgmine Ramsteini kohtumine võib jääda viimaseks;

- Droonid ründasid ööl vastu kolmapäeva Venemaal Saratovi oblastis asuvat naftabaasi;

- Ukraina andis löögi Venemaa juhtimispunktile Donetski oblastis;

- Meedia: Ukrainlased jahivad Kurski oblastis Venemaa 810. merejalaväebrigaadi;

- Deepstate: peaaegu kogu Kurahhove on Vene vägede poolt okupeeritud;

- Bideni administratsioon teatab viimasest suurest abipaketist Kiievile.

Kuberner: Vene õhurünnakus Zaporižžjale sai surma 13 inimest

Venemaa õhurünnakus Ukraina Zaporižžja linnale hukkus 13 inimest ja veel kümned said kannatada, teatas kohalik kuberner.

"13 inimest hukkus vaenlase rünnakus Zaporižžjale," ütles kuberner Ivan Fedorov sotsiaalmeedias. Varasema teate kohaselt sai vigastada 29 inimest.

Rünnak korraldati juhitavate pommidega KAB, märkis kuberner.

Rünnakus sai kahjustada kortermaju, tööstusrajatis ja muud taristut. Ukraina võimude teatel said löögi ka reisijaid vedanud tramm ja väikebuss.

"Rünnakupaigas töötab seitse meditsiinimeeskonda, politsei ja päästeteenistus," ütles Fedorov.

Zaporižžja, kus enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal elas umbes 710 000 elanikku, on sageli Vene vägede sihtmärgiks.

Piirkonna kuberneri sõnul kuulutatakse homne päev leinapäevaks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjutas sotsiaalmeedias, et ei ole midagi julmemat kui pommide heitmine linnale, teades et see toob kaasa tsiviilisikute kannatused.

Russians struck Zaporizhzhia with aerial bombs. It was a deliberate strike on the city.

As of now, dozens of people are reported wounded. All are receiving the necessary assistance. Tragically, we know of 13 people killed. My condolences to their families and loved ones.… pic.twitter.com/9FiuaqqsZ3

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) January 8, 2025

Rünnak on osa laiemast Venemaa rünnakute lainest kogu Ukrainas. Piirkondade kohalikud võimud teatasid varem, et viimase päeva jooksul hukkus üleriigiliselt vähemalt kaks tsiviilisikut ja sai vigastada 13 inimest.

Ukraina õhujõudude teatel saatis Venemaa öö jooksul Ukrainasse teele 64 Shahed-tüüpi ründedrooni ja erinevaid peibutusdroone.

Õhutõrje tõi alla 41 drooni. Ülejäänud droonidest läksid 22 peibutusdrooni Ukraina õhuruumis kaduma, kolm jõudsid tagasi Venemaale ja üks lendas Valgevenesse.

Poola kaitseminister: järgmine Ramsteini kohtumine võib jääda viimaseks

Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz teatas et osaleb 9. jaanuaril toimuval Ukraina toetusgrupi kohtumisel, kuid vihjas, et tegemist võib olla grupi viimase kogunemisega praeguses formaadis, kirjutab The Kyiv Independent.

Lääneriikide Ukraina toetusgrupp ehk Ramsteini grupp koosneb enam kui 50 riigist, sealhulgas kõigist 32 NATO liikmest. Grupp koguneb Ramsteini lennubaasis Saksamaal.

Poola kaitseminister ütles, et pärast USA presidendiks valitud Donald Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril võib kohtumiste formaat muutuda. Trump on andnud märku oma kavatsusest loobuda USA praegusest Ukrainat puudutavast strateegiast.

"Usun, et NATO peaks võtma endale suurema koorma," ütles Kosiniak-Kamysz, viidates alliansi suurenenud rollile sellistes tegevustes nagu Poola Rzeszów-Jasionka lennujaama kaitsmine, mis on Ukraina varustamisel oluline logistikakeskus.

Pentagoni avalduse kohaselt keskenduvad riigid tulevasel kohtumisel Ukraina kaitsevõime tugevdamisele aastani 2027.

Kosiniak-Kamysz kiitis USA kaitseministrit Lloyd Austinit, Ramsteini formaadi arhitekti, tema vankumatu toetuse eest Poolale, USA vägede kohaloleku eest riigis ja abi eest Ukrainale. "See (Ramsteini) formaat on NATO-st laiem ja selle edu on tänu Austini juhtimisele," ütles ta.

Trumpi plaanid toetusgrupi osas on jäänud ebaselgeks. Trump on süüdistanud USA praegust presidenti Joe Bidenit Venemaa sissetungi provotseerimises, kuna Biden on avaldanud toetust Ukraina NATO-püüdlustele.

Ukraina ründas droonidega Venemaal Saratovi oblastis asuvat naftabaasi

Ukraina sõjavägi ründas kolmapäeval Vene õhujõudude kasutuses olnud naftahoidlat sadade kilomeetrite kaugusel piirist Saratovi oblastis.

Naftabaas asub Saratovi oblastis asuvas Engelsi linnas. Kohalike elanike teatel oli kosta vähemalt 40 plahvatust ja internetis avaldati mitmeid videolõike. Engelsi linna elanike sõnul puhkes naftabaasi piirkonnas suur tulekahju, vahendas Ukrainska Pravda. 

Moments ago, Ukrainian attack drones successfully struck Russia's Rosrezerv fuel storage depot in the city of Engels, Saratov Oblast.

The facility is violently burning. pic.twitter.com/hnAL4MiiaB

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) January 8, 2025

Ka Ukraina kindralstaap kinnitas teateid rünnakust.

"Ukraina kaitsejõud andsid löögi Engelsi naftahoidlale," teatas kindralstaap sotsiaalmeedias. "See naftahoidla varustas kütusega sõjaväelennuvälja Engels-2, kus paiknevad vaenlase strateegilised lennukid."

Plahvatuste järel puhkes hoidla territooriumil ulatuslik tulekahju.

Vene väljaannete teatel on Engelsis välja kuulutatud eriolukord. Samuti on teatatud, et tulekahjus on hukkunud kaks inimest.

Täpsem teave rünnaku tulemuste kohta selgub veel, lisas peastaap.

Rünnakuülesande täitsid Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (HUR) üksused ja Ukraina relvajõudude droonivägi koostöös teiste kaitseväe üksustega.

"Naftabaasi tabamine tekitab tõsiseid logistilisi muresid Venemaa strateegilistele õhujõududele ja vähendab oluliselt nende võimet rünnata Ukraina rahumeelseid linnu ja tsiviilobjekte," märkis peastaap.

Sündmuskohal tegutsevad päästjad ja tuletõrjujad.

8. jaanuari õhtul muutus põleng veelgi intensiivsemaks ning ka kohalikud elanikud teatasid, et kuulsid taas plahvatusi, vahendas Unian Vene meediat.

Borta i Dårlandet/Mordor har det ikväll tagit ny fart på branden i flygbränsledepån vid flygbasen Engels-2. Det här lär innebära att det dröjer innan det ryska strategiska bombflyget kan använda den basen på avsett vis. Härlig kvällsbrasa! pic.twitter.com/8XMuemVpRR

— Fria Ukraina (@FriaUkraina) January 8, 2025

Ukraina on ka varem rünnanud Engelsis asuvaid Vene sihtmärke. Linn ise sai nime kommunistliku partei manifesti kaasautori ja Karl Marxi mõttekaaslase Friedrich Engelsi järgi. 

Detsembri alguses ründasid ukrainlased Engels-2 sõjaväelennuvälja, kus asuvad strateegilised pommitajad, mis tulistavad rakette Ukrainasse.

HUR-i droonid on ka Saratovi naftatöötlemistehast varem rünnanud.

Ukraina andis löögi Venemaa juhtimispunktile Donetski oblastis

Ukraina väed andsid täppislöögi Donetski oblastistis Hartsõkis asuvale Vene 8. ühendrelvaarmee juhtimispunktile, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

Relvajõud teatasid, et Venemaa oli hõivanud rajatise, et koordineerida rünnakuid Ukraina vägede ja tsiviilisikute vastu.

"Võeti kasutusele kõik vajalikud meetmed, et piirata ohtu tsiviilisikutele," märkis Ukraina peastaap. Hartsõk asub umbes 25 kilomeetrit Venemaa poolt okupeeritud Donetski linnast idas.

Peastaap ei täpsustanud, millist relva rünnakul kasutati ega ka tekitatud kahju suurust.

Ukraina kasutab enda toodetud rakette ja kaugmaadroone ning ka läänest tarnitud relvi, nagu HIMARS-id, ATACMS-id või Storm Shadow-i raketid.

Meedia: Ukrainlased jahivad Kurski oblastis Venemaa 810. merejalaväebrigaadi

Ukraina vägi jahib Kurski oblastis järjekindlalt Venemaa 810. merejalaväebrigaadi, kirjutas portaal Unian kolmapäeval.

Ukraina peastaabi teatel sai teisipäeval täppislöögi tagajärjel kannatada 810. merejalaväebrigaadi staap Belajas, see on juba teine ​​rünnak brigaadi staabile kahe nädala jooksul.

Väljaande Forbes analüütik David Axe kirjutab, et on ebaselge, millist moona ukrainlased kasutasid, kuid Belaja asub Sudžast vaid mõnikümment kilomeetrit idas – seega on valikuvõimalusi palju, sest Ukrainal on lai valik kaugrelvi, alates lääne rakettidest kuni ründedroonideni.

"Ebaproportsionaalselt suure osa sellest tulejõust sai sissepiiratud 810. merejalaväebrigaad," märgib analüütik, meenutades, et ukrainlased olid varem andnud löögi brigaadi staabile Lgovis.

Seejuures varsti pärast Lgovi ründamist asus 810. merejalaväebrigaad lühikeseks puhkuseks Plehhovosse.

"2500-meheline üksus vajas hingetõmbeaega. Kurski vastupealetungi 810. merejalaväebrigaad ja selle sõsarüksus, traagilise saatusega 155. merejalaväebrigaad, olid pärast kaks kuud kestnud peamiselt ebaõnnestunud Kurski sillapea tormijookse tõsiselt ammendatud," märkis Axe.

Nii tõrjusid Ukraina relvajõud 7. jaanuaril Pogrebki kandis järjekordse 810. merejalaväebrigaadi rünnaku.

"Alates novembrist on Vene merejalaväelased saatnud Pogrebkisse vähemalt kaks 400-liikmelist pataljoni, kuid ei ole saavutanud muud kui kaotusi," rõhutas analüütik.

Ukrainlased lasid alla 41 Vene drooni 64-st

Ööl vastu kolmapäeva ründas Venemaa Ukraina ala 64 Shahed- ja teiste eri tüüpi droonidega, teatasid Ukraina õhujõud.

"Kella 09.00 seisuga kinnitati 41 Shahed-tüüpi ründedrooni ja muud tüüpi droonide hävitamine Poltava, Sumõ, Harkivi, Tšerkassõ, Tšernihivi, Žõtomõri, Dnipropetrovski, Mõkolajivi ja Kirovohradi oblastis," teatasid õhujõud.

Lisaks läks kahju tekitamata kohapeal kaotsi 22 vaenlase drooni, neist kolm lendas Venemaale tagasi ja üks Valgevenesse.

Deepstate: peaaegu kogu Kurahhove on Vene vägede poolt okupeeritud 

Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud teatasid, et peaaegu kogu Kurahhove linn on Vene vägede poolt vallutatud. 

Moskva väitis juba paar päeva tagasi, et Vene väed vallutasid Ida-Ukrainas olulise logistikakeskuse Kurahhove. Kurahhoves elas enne sõda umbes 22 000 inimest, tegemist on tööstuslinnaga, kus asub elektrijaam ja veehoidla.

Bideni administratsioon teatab viimasest suurest abipaketist Kiievile

USA presidendi Joe Bideni administratsioon teeb neljapäeval teatavaks viimase olulise sõjalise abi paketi Ukrainale, seda osana kaitseminister Lloyd Austini visiidist Saksamaale, et kohtuda Kiievi partnerriikide esindajatega, teatasid teisipäeval kaks Ühendriikide kõrget kaitseametnikku.

Ametnikud ei avaldanud paketi suurust, kuid tõenäoliselt on see rohkem kui paar miljardit dollarit.

USA kaitseministri visiit Ramsteini õhuväebaasi jääb tema viimaseks kohtumiseks riikide rühmaga, mille ta organiseeris Ukraina kaitseks pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril täiemahulist sõda.

Need riigid on andnud Ukrainale ühtekokku rohkem kui 126 miljardi dollari väärtuses relvastust, sõjalist väljaõpet ja muud abi.

Abipaketid on sisaldanud miljoneid ühikuid laskemoona, hävituslennukeid, õhutõrjesüsteeme, droonitõrjesüsteeme, tanke, soomukeid ja muud sõjatehnikat.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1660 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 801 670 (võrdlus eelmise päevaga +1660);

- tankid 9714 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 20 205 (+16);

- suurtükisüsteemid 21 729 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1260 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1038 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 727 (+19);

- tiibraketid 3014 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 307 (+81);

- eritehnika 3681 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.