Oluline neljapäeval, 9. jaanuaril kell 20.15:

- Zelenski: 4000 Põhja-Korea sõdurit on haavata või surma saanud;

- Vene õhurünnakus Hersoni linnale sai vigastada kuus inimest;

- Deepstate: Vene armee liigub Donetski oblastis edasi;

- Kallas: EL on valmis juhtima Ukraina toetamist, kui USA seda ei tee;

- Bideni administratsioon avalikustas 500 miljoni dollari suuruse abipaketi Ukrainale;

- Ukraina erukindral rääkis prantslaste hävitajatest Mirage;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit.

Zelenski: 4000 Põhja-Korea sõdurit on haavata või surma saanud

Koos Venemaa vägedega Ukraina vastu sõdivad Põhja-Korea sõdurid on kaotanud 4000 võitlejat, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski Saksamaal Ramsteini lennubaasis, vahendas Interfax. Kaotuste arv sisaldab nii haavatuid kui ka hukkunud sõdureid.

USA asesuursaadik ÜRO juures Dorothy Camille Shea ütles 8. jaanuaril, et Venemaal viibib üle 12 000 Põhja-Korea sõduri.

"Putin ei säilita ainult oma investeeringut agressiooni, vaid ta kahekordistab seda. Ta on isegi hakanud palkama sõdureid Põhja-Koreast, et seda sõda jätkata," ütles Zelenski. "Põhja-Korea õpib tänapäevaseid sõjapidamise meetodeid. Nad ei väärtusta oma inimesi. Nad on praeguseks kaotanud 4000 inimest."

Väidetavalt paigutas Pyongyang oma väed Kurski oblastisse möödunud sügisel, et aidata tagasi lüüa augustis alanud Ukraina üllatuslikku sissetungi.

Zelenski hoiatas 5. jaanuaril Lex Fridmanile antud intervjuus, et Pyongyang võib saata rindele täiendavalt 30 000–40 000 sõdurit.

Vene õhurünnakus Hersoni linnale sai vigastada kuus inimest

Vene väed heitsid neljapäeval Hersoni linnale juhitud õhupomme. Rünnakus sai viga vähemalt kuus inimest, ütles kuberner Oleksandr Prokudin.

Üks pomm tabas väidetavalt maja, mis hävis. Kahjustada said ka lasteaed ja ärihoone.

Kherson now, after Russian airstrikes. The world needs to see this! pic.twitter.com/FXgO4llaJS

— Katerina Horbunova (@blue_eyedKeti) January 9, 2025

Ohvrite hulgas oli kaks naist ja neli meest. Ühele kannatanule anti kohapeal abi, ülejäänud viidi haiglasse, ütles Prokudin. Veel üks elanik sai ametnike sõnul šoki.

Ukraina relvajõud vabastasid 2022. aasta sügisel vastupealetungi käigus Hersoni linna ja teised asulad Dnipro jõe läänekaldal.

Ukrainlased surusid Vene väed jõe idakaldale. Alates sellest ajast on Vene väed territooriume tulistanud, mille tõttu on regulaarselt hukkunud tsiviilelanikke ning hävinud ulatuslikult eluhooneid ja taristut.

Deepstate: Vene armee liigub Donetski oblastis edasi

Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud teatasid, et Vene armee liigub Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis edasi. 

Vaenlane tungis edasi Toretskis, Peštšanojes, Vozdviženka lähedal, Baranovkas, Solenõis, Slavjankas, Petropavlovkas, Novoelizavetovkas  ja Kurahhoves, teatas Deepstate. 

Samal ajal jätkuvad ägedad lahingud Pokrovski lähedal. Linn on Ukraina vägede jaoks oluline logistiline sõlmpunkt ja see on olnud Venemaa pealetungi keskpunkt Donetski oblastis. 

Pokrovski sõjaväeadministratsiooni juht Serhii Dobriak ütles, et Vene väed on linnast vähem kui kolme kilomeetri kaugusel. Umbes 7200 inimest on endiselt Pokrovskis, linnas pole elektrit ega vett, vahendas Ukrainska Pravda. 

Kallas: EL on valmis juhtima Ukraina toetamist, kui USA seda ei tee

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas avaldas neljapäeval lootust, et USA jätkab Ukraina toetamist ka pärast uueks presidendiks valitud Donald Trumpi ametisseastumist, kuid kinnitas, et vastasel korral on EL valmis selle juhtimise üle võtma.

"Ma olen tõesti kindel, et ka kõik teised liikmed ja loodetavasti ka Ühendriigid on valmis jätkama Ukraina toetamist," ütles Kallas Saksamaal USA õhujõudude Ramsteini baasis Ukrainat toetavate riikide kohtumisel.

"Euroopa Liit on valmis selle juhtimise üle võtma, kui Ühendriigid ei taha seda teha," lisas ta.

Kallas ütles ajakirjanikele, et ei soovi praegu USA tulevase toetuse üle spekuleerida. Ta lisas, et Ühendriikidel on Euroopas märkimisväärsed huvid.

"Ameerika huvides ei ole, et Venemaa saaks tugevaimaks jõuks maailmas. Olen kindel, et kui juhtkond astub ametisse, näevad ka nemad suuremat pilti," ütles Kallas.

Bideni administratsioon avalikustas 500 miljoni dollari suuruse abipaketi Ukrainale

Ametist lahkuv USA kaitseminister Lloyd Austin teatas 500 miljoni dollari suurusest abipaketist Ukrainale. Pakett sisaldab õhutõrjerakette, laskemoona ja varustust F-16 hävitajatele.

Pakett avalikustati Saksamaal Ramsteini tippkohtumisel. Eeldatavasti on see viimane USA kaitsetoetus, mille annab Bideni administratsioon enne Donald Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril.

Trumpi naasmine Valgesse Majja on tekitanud muret USA abipakkide tuleviku pärast, kuna valitud president on sageli kritiseerinud Bideni administratsiooni abi Kiievile.

USA presidendivahetus on seadnud kahtluse alla ka Ramsteini formaadi. Alates 2022. aasta aprillis on 57 riigist koosnev koalitsioon kogunenud ja koordineerinud Ukraina abistamist.

"Kuust kuust on selle kontaktrühma liikmed aidanud varustada, toota ja säilitada relvasüsteeme ja laskemoona, mida Ukraina vajab," ütles Austin kohtumisel peetud kõnes koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriusega.

"Nii et me ei tohi alla anda. Seetõttu kuulutan täna välja järjekordse abipaketi, mille väärtus on ligikaudu 500 miljonit dollarit. See sisaldab täiendavaid rakette Ukraina õhutõrje jaoks, rohkem laskemoona ning rohkem õhk-maa laskemoona ja muud varustust Ukraina F-16 hävitajatele," lausus Austin.

Ukraina erukindral rääkis prantslaste hävitajatest Mirage

Ukraina relvajõudude endine peastaabi ülema asetäitja ja erukindral Ihor Romanenko rääkis kolmapäevases usutluses Prantsusmaa Mirage hävitajate üleandmise protsessist ja sellest, kuidas need Ukrainat aitavad, edastas uudistekanal UNIAN.

Mõnedel andmetel on mitu Prantsuse hävitajat juba Ukrainas.

"See on aga väga optimistlik versioon," ütles Romanenko.

Ukraina raadiole antud kommentaaris meenutas erukindral, et juunis alles arutati nende lennukite Ukrainale üleviimise teemat ning peagi algas pilootide ja inseneride väljaõpe ning lennukite endi moderniseerimine.

Romanenko lisas, et praegu loovutab Prantsusmaa Ukrainale kolm kuni kuus hävitajat ja peaks kokku andma kuni kümme. Need lubati kevadel kohale toimetada, kuid hiljem otsustati need anda juba 2025. aasta alguses.

Romanenko sõnul vaadati, kuidas Trump Putini osas käitub ja otsustati hävitajad anda 20.-21. jaanuariks, sest tulevikus võib Trump igasuguse abistamise lõpetada ja liitlasi survestada. Erukindrali sõnul pole Trump seni teinud avaldust selle kohta, millist lahendust sõjale näeb.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 803 100 (võrdlus eelmise päevaga +1430);

- tankid 9731 (+17);

- jalaväe lahingumasinad 20 221 (+16);

- suurtükisüsteemid 21 765 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1260 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1038 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 813 (+86);

- tiibraketid 3014 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 387 (+80);

- eritehnika 3681 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.