Turu-uuringute AS tutvustas kliimaministeeriumi korraldatud tuumaenergia infopäeval "Teel teadlike otsusteni" värsket avaliku arvamuse uuringut Eesti inimeste seisukohtadest tuumaenergia kasutuselevõtu suhtes.

Küsitlusuuringud toimusid 2024. aasta kevadel ja sügisel. Mõlemas uuringulaines osales 1008 vastajat vanuses 15–74. Varasemad uuringud samal teemal on toimunud 2023. ja 2022. aastal.

Elanike enesehinnanguline teadlikkus tuumaenergiast on kasvanud ning suhtumine tuumaenergia kasutuselevõttu on muutunud soosivamaks, täheldas uuringujuht Vaike Vainu.

2024. aasta sügisel pooldas tuumaenergia kasutuselevõttu 68 protsenti Eesti elanikest, 23 protsenti olid selle vastu ning üheksa protsenti ei omanud kindlat seisukohta. 2024. aasta kevadel toetas tuumaenergia kasutuselevõttu 61 protsenti elanikest, 2023. aastal 60 protsenti ja 2022. aastal 59 protsenti.

Ajalises võrdluses on selge seisukohata inimeste hulk vähenenud, mis viitab uuringujuhi sõnul sellele, et teema on inimeste mõtetes ja läheb inimestele korda. Samas juhtis Vainu tähelepanu, et skeptikute hulk ei ole nelja uuringu võrdluses vähenenud.

Tuumaenergia positiivseteks külgedeks pidasid vastajad eelkõige seda, et tuumaenergia tagaks Eestile sõltumatuse ja energiajulgeoleku ning oleks tarbijale soodne.

Riskikohaks tuumaenergia kasutuselevõtul pidasid küsitluses osalenud kõige sagedamini seda, et Eestil puudub selleks piisav riiklik pädevus.

Tuumaenergia kasutamises elektrienergia tootmise liigina näevad potentsiaali 57 protsenti Eesti elanikest.

Uuringujuht täheldas, et alates kevadest on tuumaenergias potentsiaali nägevate inimeste arv kasvanud. 2024. aasta kevadel märkisid 51 protsenti küsitluses osalejatest, et näevad tuumaenergia potentsiaali. Aastal 2022 oli see arv 54 protsenti.

Tuumaenergia kõrval nägid vastajad potentsiaali ka tuule- ja päikeseenergial, kuid ilmastikust sõltumatu alternatiivina põlevkivist energiatootmisele märgiti tuule- ja päikeseenergiat oluliselt harvemini kui tuumaenergiat.

"Regionaalses võrdluses tasuks esile tõsta Kirde-Eesti erinevust – kui pea kõigis Eesti regioonides nähakse potentsiaalsete energiatootmise liikidena kas tuule- või tuumaenergiat, siis Kirde-Eesti osas on põlevkivi selleks energiatootmise liigiks, mida kõige potentsiaalsemaks peetakse," lisas Vainu.

54 protsenti uuringus osalenutest pidas tuumaenergiat sobivaks asenduseks energiatootmisele põlevkivist, et oleks tagatud ilmastikust sõltumatu elektrienergia.

Inimesed ei hinda enda teadmisi tuumaenergia valdkonnas kõrgeks

Vainu täheldas, et inimeste hinnang oma teadlikkusest tuumaenergia valdkonnast on erinev.

Hästiteadlikuks pidas ennast 12 protsenti elanikest, märkides, et nad on tuumaenergia tootmise nüanssidega kursis. 53 protsenti ütles, et nad on tuumaenergia tootmise üldpõhimõttega kursis, kuid ei tea nüansse. 35 protsenti pidas valdkonda endale võõraks – neist 25 protsenti sooviks rohkem teadmisi ja infot, kuid 10 protsenti mitte.

Vainu sõnas, et ajalises võrdluses on inimeste enesehinnanguline teadlikkus tuumaenergia valdkonnast pigem suurenenud. "Samas ma juhiksin tähelepanu, et nende inimeste hulk, kes peavad valdkonda võõraks ning ebahuvitavaks, pole nende nelja uuringu vältel oluliselt vähenenud – pigem on see jäänud muutumatuks," ütles ta.

Keskmisest kõrgemaks hindavad oma teadlikkust tuumaenergiast: mehed, mitte-eesti rahvusest elanikud, Põhja-Eesti elanikud, ettevõtjad ja (üli)õpilased.

Keskmisest madalamaks peavad oma teadlikkust valdkonnast: naised, 65–74-aastased, eesti rahvusest elanikud, Lõuna-Eesti elanikud, maaelanikud ja kodused inimesed (kes ei õpi, tööta ega ole pensionil).

Inimeste suhtumine tuumaenergia kasutuselevõttu on Eestis aastatega kasvanud

Nelja uuringu võrdluses on inimeste suhtumine tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis paremaks läinud.

Hinnates tuumaenergia kasutuselevõttu lähtuvalt enesehinnangulisest teadlikkusest tuumaenergiast, siis pooldavalt suhtuvad tuumaenergia kasutuselevõttu inimesed, kes peavad end sellest valdkonnast teadlikuks.

Skeptikuid on kõige rohkem nende inimeste seas, kes peavad valdkonda enda jaoks võõraks ja ebahuvitavaks.

Mehed ja naised suhtuvad tuumaenergia kasutuselevõttu erinevalt

Teisi demograafilisi taustrühmi vaadates ilmnes, et soolises võrdluses on suhtumine tuumaenergia kasutuselevõttu erinev – meeste hulgas on toetus tuumaenergiale 83 protsenti, siis naiste puhul on toetus 53 protsenti.

Vanuserühmadest on suurim toetus nooremas ja vanimas vanuserühmas. 15–24. aasta vanustest ja 65–74 aasta vanustest vastanutest toetasid tuumaenergia kasutuselevõttu 77 protsenti. Teistes vanuserühmades jääb toetus vahemikku 61–67 protsenti.

Haridusrühmade võrdluses väheneb toetus haridustaseme kasvades.

"Nimelt kõrgharitute hulgas ongi meil naisi protsentuaalselt rohkem. Samas on protsentuaalselt vähem nende hulgas noorimat ja vanimat vanuserühma ehk alla 24 aasta vanuseid ning üle 65 aasta vanuseid – see mõnevõrra selgitab seda kõrgharidusega grupi erinevust," selgitas Vainu.

Rahvuste lõikes on madalaim toetus tuumaenergia kasutuselevõtule vene rahvusest elanike hulgas – 55 protsenti. Eestlaste seas on toetus 72 protsenti ning muude rahvuste seas 70 protsenti.

Regionaalses võrdluses on toetus madalaim Kirde-Eestis – 53 protsenti. Vainu täheldas, et see regioon on praegu veel tugevalt sõltuv põlevkivienergeetikast.

Sissetulekute võrdluses toetavad tuumaenergia kasutuselevõttu enim üle 1500 euro suurust netosissetulekut omavad elanikud (72 protsenti). 801–1500 euro suuruse netosissetulekuga inimestest toetab tuumaenergiat 69 protsenti. Kuni 800 euro suurust netosissetulekut omavatest inimestest 62 protsenti.

Uuringu juht: Ukraina sõda mõjutab inimeste hoiakuid tuumaenergia kasutuselevõtu suhtes

51 protsenti inimestest märkisid, et Venemaa agressioon nende suhtumist mõjutanud ei ole.

22 protsenti täheldasid, et see on tekitanud neis rohke hirme võimaliku tuumakatastroofi pärast tuumaenergia kasutuselevõtu osas, 25 protsenti märkis, et riikliku energiajulgeoleku tagamise vajadus on suurendanud nende soovi tuumaenergiat kasutusele võtta. Kahel protsendil puudus selge seisukoht.

91 protsenti vastanutest teadvustas, et tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasneb radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohustus. 73 protsenti arvas, et tuumaenergia tagab Eestile sõltumatuse ja energiajulgeoleku. 64 protsenti vastanutest märkis, et nende hinnangul on tuumaenergia tarbijale soodne.

"Seega võib öelda, et tuumaenergia plussidena nähakse eelkõige seda, et see tagab energiajulgeoleku. Mõnevõrra harvemini peetakse plussiks soodsust ning veelgi harvemini kliimaeesmärkide täitmist," lausus Vainu.

Vastajate hinnangul puudub riigil pädevus tuumaenergia kasutuselevõtuks

61 protsendi vastanute hinnangul puudub Eestil piisav riiklik pädevus tuumaenergia kasutuselevõtuks. 45 protsenti peab tuumaenergia kasutuselevõttu liiga aja- ja ressursimahukaks. 38 protsenti arvab, et tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad liiga suured riskid.

56 protsenti vastanutest märkis, et soovivad saada rohkem teavet tekkivate jäätmete ja nende käitlusvõimaluste kohta. 50 protsenti soovivad saada rohkem informatsiooni tuumajaama käitamisega kaasnevate ohtude ja riskide kohta. 43 protsenti soovivad infot tuumajaama rajamiseks sobivate asukohtade ja asukoha tingimuste kohta.

Kliimaminister Alender: Eesti jaoks on oluline energialiikide paljusus

"Meie jaoks on ikkagi oluline energialiikide paljusus ja see, et meil oleksid nii juhitavad võimsused, baaskoormus kui ka taastuvenergia salvestused," ütles kliimaminister Yoko Alender (RE) pärast uuringu esitlust küsimustele vastates.

"Väikse riigina kindlasti on meie jaoks see väga oluline. Me ei saa ehitada nii-öelda ühele sambale. Seda enam, et meil on vaja need otsused... kuna asjad energeetikas võtavad aega ja meil on olemas need juhitavad võimsused hetkel põlevkivi näol. Me oleme ka riigikogusse viinud eelnõu, mis ka aitab põlevkivijaamasid praegu reservis olla, aga ka tulla turule, et hindu alla tuua," rääkis Alender.

Alender rõhutas, et põlevkivitehnoloogia ei ole Eestis juhitav võimsus. "Kiirelt juhitav võimsus on pigem gaasiliste kütuste pealt. Tuumaenergia siin on ikkagi baaskoormuse võimsus. Energeetika puhul – elekter on loomulikult oluline kodustes majapidamistes, kuid ta on oluline ka majanduse konkurentsivõime seisukohalt. Selle tõttu peame tagama selle nii-öelda mitmekesise energiajulgeoleku."