RMK juhatuse esimees Mikk Marran teatas reedesel pressikonverentsil, et enampakkumisele tuli viis sooviavaldust ning kõigi osalejate toorainevajadus on kokku 5,26 miljonit kuupmeetrit, millest riigimetsa toorainet soovitakse 2,1 miljonit kuupmeetrit.

Riigimetsast varutavale vähemväärtuslikule paberipuidule ning raidmetele konkureerivad Fibenol, Biojet, Horizon, Power2X ja VKG Fiber.

"Nõudlus ületab pakkumist kolmekordselt," tõdes Marran. "RMK-l pole võimalik seda puitu jagada subjektiivsete kriteeriumite alusel, see on avalik ressurss, RMK roll on olla faktipõhine".

Seega on Marrani sõnul kõige läbipaistvam viis teha otsus hinna põhjal ning selleks viiaksegi juhatuse otsusega läbi täiendav enampakkumine, kus hinnakonkurentsis selgub ettevõte või ettevõtted, kellega sõlmitakse kestvuslepingud.

"Selliselt saavutame avatud ja läbipaistvas konkurentsis parima garantii riigile ja tarnekindluse ettevõtjaile," lausus Marran.

Enampakkumisel on 700 000 kuupmeetrit paberipuitu ja umbes 140 000 kuupmeetrit raidmeid. Varaseim tarnete aeg on 2028. aastal.

Marran ütles enampakkumise tagamaadest rääkides, et Eesti puidutööstus on puidu mehaanilises väärindamises absoluutses maailma tipus, aga kohapeal pole piisavat nõudlust madalama kvaliteediga puidule ehk paberipuidule.

"On Horizon Kehras, kes väärindab okaspuu paberipuitu, ja Estonian Cell Kundas, kes väärindab haavapuu paberipuitu, aga valdav osa paberipuidust müüakse siiski oksjonil ja liigub sadamate kaudu Eestist välja eeskätt Skandinaavia riikidesse," rääkis Marran.

RMK-ga kontakteerus tema sõnul varem mitu ettevõtet, kes soovisid hakata arendama puidu biokeemilist väärindamist ning seega otsustaski RMK juhatus viia läbi avaliku protsessi. Müügikuulutus avaldati mullu veebruaris ning protsessi lõppeesmärk on jõuda 10-aastase raam- või kestvuslepinguni.

Sooviavaldusi võeti vastu eelmise aasta 8. maini ning kuna RMK-l endal pole hindamiseks piisavalt ekspertiisi, kutsuti äriplaanide kaalumiseks kokku laiapõhjaline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid mitme ülikooli, kliimaministeeriumi, majandusministeeriumi, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse ning RMK esindajad.

Komisjoni juhtinud MKM-i äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing tõi välja, et viiest esitatud äriplaanist kolme alusel soovitakse toota puitsaaduseid ja kahe alusel vedelkütust või keemiatööstuse toorainet. Komisjon hindas koos lisaekspertidega äriplaane ja tekitas neist pingerea.

Hindamiskomisjoni liikme, RMK arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa sõnul oli komisjoni tähtsaim järeldus, et kõik viis projekti on teostatavad. Hinnangu andmisel võeti arvesse äriplaani sisu, Eesti kliimaeesmärke, taastuvenergia direktiivi säästlikkuse kriteeriumi ja riiklikku eesmärki väärindada puitu Eestis.

"Hindamistulemuse erinevused on väiksed või puuduvad sootuks, mistõttu ei eristunud selgelt üht parimat projekti," tõdes Konsa. "Nii tegigi komisjon ettepaneku teha täiendav etapp. Selline võimalus oli müügikuulutuses ka eos sätestatud."

Ta lisas, et selle etapi käigus selgitatakse välja siduva kokkuleppe sõlmimiseks vajalikud asjaolud, eelkõige tulevikus müüdava puidu hind, hinna muutumise alused ja kogus. Enampakkumisel selguvadki ettevõtted, kellega siduvad kokkulepped sõlmitakse.

Enampakkumisse on ettevõtted kaasatud nii, et okaspuu paberipuidule, mida on umbes 360 000 kuupmeetrit aastas, on pakkujateks VKG Fiber ja Horizon Tselluloosi Paberi AS, kasepaberipuidule, mida on 340 000 kuupmeetrit aastas, konkureerivad VKG Fiber ja Fibenol ning 140 000 kuupmeetrile hakkpuidule raidmetest ja võsast saavad pakkumise teha Biojet ja Power2X B.V.

Enampakkumine on plaanitud toimuma veebruaris ja RMK alustab selleks kohe ettevalmistusi. Enampakkumine on avalik ja selle minimaalne samm on 0,01 protsenti, maksimumsamm on aga vaba, mis tähendab, et ettevõtted saavad kohe rohkem pakkuda.

Hinnamudelis võetakse Konsa sõnul arvesse Skandinaavia turuhinda ja viimase kümne aasta keskmist hinnaerinevust Eesti ja Skandinaavia turu vahel. Hinnaarvutus hakkab toimuma iga tarneperioodi eel ning tarneperioodid on kuue kuu pikkused. Seega fikseeritakse lepingu sõlmimise hetkel ära hinnamudel, kuid ettevõtjale kohalduv lõpphind selgub vahetult enne tarneperioodi algust.

Kui kõik läheb plaanitult, sõlmitakse siduv leping loetud kuude jooksul.

Komisjon tegi ka hindamisprotsessi välise ettepaneku. Võttes arvesse metsaraiest tulevat küttepuidu osakaalu, mis on RMK-s ca 17 protsenti, ning tulevikus selle kasutamise võimalusi kooskõlas taastuvenergia direktiiviga RED III, on küttepuidu gasifitseerimine ja katalüütiline süntees biokütuse saamiseks eelistatum viis võrreldes otse taastuvenergia saamiseks küttepuidu kasutamisega.

Seetõttu soovitab komisjon RMK juhatusel kaaluda küttepuidu müügiks kestvuslepingute alusel alates 2028. aastast analoogse protsessi läbiviimist, et võimaldada ka selle sortimendi kõrgema väärindamise arengut Eestis.