Soe ja tuulerohke talv toob elektrihinda öösel ja päeval suure erinevuse

Soe ja tuulerohke talv on loonud olukorra, kus öösel jäävad elektri börsihinnad miinimumi lähedale ning päevast hinda kujundavad konkreetsed tootmisüksused.
Teisipäeval jäi öösel elektri börsihind ühe euro juurde megavatt-tunni eest ning hommikul kella kaheksast kerkis 91 euro juurde, kus püsis pea stabiilselt kella 23ni õhtul. Päeva keskmiseks hinnaks kujunes 59,69 eurot megavatt-tunnist, samal tasemel liigub hind ka Lätis ja Leedus.
Mitte küll nii stabiilselt, kuid sarnane trend on ka kolmapäeval, mil öösel maksab 20-30 euro vahel megavatt-tunni eest ning kella üheksast 300 euro juures tipu läbimise järel liigub ülejäänud päeva 200 ja 240 euro vahel megavatt-tunni eest.
Enefiti energiatoodete juht Sander Randver selgitas, et külma ilma tõttu tarbitakse päeval elektrit rohkem ning öise hinna on alla viinud võrdlemisi hea tuuleenergia toodang. "Baltikumis on kõik põhilised tootmisüksused ilusti turul. Päeval, kui tuulest ja Estlinkist ei piisa, läheb suhteliselt järsult hind kõrgemaks."
Hinda vaadates võib Randveri sõnul järeldada, et hinda kujundab läbi päeva üks konkreetne tootmisüksus. Elektribörsil kujundab hinna viimasele turule pääsenud jaam. Milline, seda öelda ei saa, sest börsile esitatakse pakkumised anonüümselt.
Päevast hinda kujundab Estlink 2 lõhkumine
Kui Baltikumis on päeva keskmine hind ühel tasemel, siis Soomes kujunes näiteks teisipäeva keskmiseks börsihinnakas 5,63 eurot megavatt-tunni eest.
Estlink 2 elektrikaabli lõhkumise järel liigub Eesti ja Soome vahel elekter läbi 350-megavatise Estlink 1 kaabli.
Alexela energiakaubanduse portfellijuhi Kalvi Nõu hinnangul on kaabli purustamine muutnud kogu turudünaamikat. "Kui Estlink 2 oleks turul, siis ilmselt ei näeks me päevasel ajal ka tingimata nii kõrgeid hindu või nad oleksid osaliselt madalamad ja ühtsustuksid rohkem Soome tasemel. Kuna odavamat Soome pakkumist on nüüd turul vähem, tekivad kohati need kõrgemad päevahinnad ka," kirjeldas ta.
Kuna öösel on tarbimist vähem, on see võimalik katta Estlinki ja odava tuuleenergia tootmisega.
Nõu märkis, et päeval mõjutab hinda ka see, et Läti ja Leedu on viimasel ajal palju elektrit tootnud gaasijaamades. "Tundub, et nad teevad seda igal juhul kuidagipidi nii, et ta väga halvasti turuhindadele ei mõju. Arvestades gaasi hindu peaks gaasielektrijaama muutuvkulu olema tegelikult üsna kõrge, aga me elektrihindades seda päris selgelt hetkel ei näe. Võimalik, et jooksutavad jaamu must run süsteemis ehk jaam peab igal juhul töötama sõltumata turuhinnast mingi võimsusega. See kindlasti ka aitab kaasa sellele, et hinnad ei ole väga hulluks läinud."
Seni on talve jooksul hinnataset hoidnud soe ja tuuline ilm. "Kui ka varsti läheb külmemaks ja tuulevaiksemaks, siis on karta, et need hinnad võivad oluliselt tõusta," rääkis Nõu.
Nõu selgitas, et lisaks tuuleenergiale ja impordile Soomest töötavad praegu veel ka Auvere ja Balti elektrijaama 11. plokk ning väiksemad koostootmisjaamad.
Leedu ja Poola piiravad ühendust
Lisaks mõjutab Balti elektrituru hinda ka see, et Leedu piirab, kui palju elektrit saab kallima hinnaga Poola turule liikuda, sõnastades, et see on tarvis võrgu stabiilsuse tagamiseks, rääkis Nõu.
"See oma olemuselt tagab ka, et odavamat tuuleelektrit, kui seda Baltikumis on, seda hetkel Euroopa poole välja ei müüda," kirjeldas ta.
Randveri sõnul on Leedu ja Poola pikalt esitanud turule teateid riikidevahelise ühenduse piiramisest Poola süsteemi eripärade tõttu. "Võib eeldada, et Poola võib-olla piirab näiteks importi enda süsteemi, kuna tal on nii palju ületootmist püsivalt või vastupidi. Mingid sellised iseärasused seal on. Seda Leedu-Poola ühendust pidevalt suunatakse sunniviisiliselt edasi-tagasi," rääkis ta.
Öisel ajal liigub elekter ühtepidi ja päevasel ajal teistpidi. Randver märkis, et nii on see toiminud väga pikalt. Osapooled toovad põhjenduseks võrgu turvalisuse.
"Aga mis see üldjuhul tähendab on see, et kuna Poolas on enamasti kõrgem elektrihind ja elekter liigub alati odavamast regioonist kallimasse, siis meie Baltikumi vaatest tarbimine selle ülekande võrra kasvaks ja see tegelikult kergitaks meie elektrihinda, kui liikumine toimuks piiramatult Poola suunas. Kuna Poola on väga kivisöel baseeruv energiasüsteem, siis paratamatult on elektrihind seal alati kallim," sõnas Randver.
Desünkroniseerimine toob hinda volatiilsust
Veebruari keskel ühendavad Balti riigid end lahti Venemaa ja Valgevene sagedusalast.
Sander Randver märkis, et elektri börsihind jääb desünkroniseerimise järel pigem samasse suurusjärku ning olulisem on taaskord see, milliseks kujuneb ilm.
"Kui on hästi pehme talv, tuul puhub, siis on madalad elektrihinnad nagu täna. Kõige ohtlikum Baltikumis on, kui läheb hästi külmaks ja tuulevaikseks. Siis võib oodata, et tekivad kõrged hinnatipud ja kui tarbimine ära kukub on jälle hästi madalad hinnad. Pigem vaataks seda niipidi, et keskmine hind jääb samasse suurusjärku, aga hinnavolatiilsus kasvab. Madalad lähevad madalamaks ja kõrgemad hinnad kõrgemaks," lausus ta.
Kalvi Nõu märkis, et tavatarbija ei tohiks desünkroniseerimist tajuda, taustal läheb aga bilansihalduri elu veidi keerulisemaks.
Põhivõrguettevõtted peavad desünkroniseerimisel hakkama igapäevaselt ostma elektrijaamadelt valmisoleku tootmis- või tarbimisvõimsust ning osa täna turul olevatest jaamadest müüakse reservi. "See tähendab, et need jaamad, mis ostetakse reservi, need ei saa osaleda klassikalisel päev-ette turul, kus täna elektrijaamad müüvad elektrit ja kus arvutatakse hind tavatarbijatele," rääkis Nõu.
Nõu nentis, et mingite jaamade päev-ette turult eemale jäämine võib külmema ilma korral jõuda ka börsihinda.
"Aga pikaajaline mõju saabki olema pigem see, et kui on näha, et bilansienergia hinnad hakkavad olema väga volatiilsed, väga palju erinevad päev-ette turu hindadest, see suurendab bilansihalduritele kulutaset ja võib hakata pikas plaanis mõjuma sellena, et elektrimüüjad on sunnitud oma letihindu uutele toodetele tõstma. Aga seda näitab aeg," ütles Nõu.