Grippi haigestumine on jaanuari algusest kasvanud 39 protsenti
Grippi haigestumine on jaanuari algusest kasvanud 39 protsenti, samuti on suurenenud haiglaravi vajadus. Terviseamet hindab, et viiruse haripunkt ootab veel ees.
Pühade järgselt, mil suundutakse tagasi kooli ja tööle, on haigestumise kasv iga aasta paratamatu. Tänavu jaanuaris kasvas gripipõdejate arv nädalaga 39 protsenti ehk registreeriti 256 haigusjuhtu.
"Praegu me näeme, et gripp levib kõigis maakondades, kõigis vanuserühmades. Selline intensiivsem levik on nüüd lähinädalatel ikkagi oodata," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juht Kärt Sõber.
Sõber selgitas, et kõige enam ohustab gripp väikelapsi vanuses 0-7 eluaastat ning vanemaealisi üle 60-aastaseid. "Mis meile muret tekitab, on see, et kuna haiglaravi juhtudest ikkagi väga suurem osa ja enamus on vanemaealised, siis me näeme ka seda trendi, et sageli helistatakse liiga hilja perearstile või ei helistata üldse. Ja kutsutakse siis kiirabi, kui see seisund on juba väga halb," lisas ta.
Üha enam patsiente jõuab gripiga haiglasse, seda nii kaasuva kui põhihaigusega.
"Viimasel ajal iga nädal meil on 30-protsendine kasv," ütles Lääne-Tallinna keskhaigla valvearst Anna Sanko. "Elu näitab, et haiglasse ikka satuvad inimesed igas vanuses, nii noored kui ka vanemaid."
Ida-Tallinna keskhaigla valvearst Urmo Kiitam ütles, et keskhaiglasse satuvad eelkõige inimesed, kelle jaoks gripp on kaasuv diagnoos. "Eelkõige vanemad inimesed kaasuvate haigustega, kellel see gripiinfektsioon kulgeb ka raskemalt," sõnas ta.
Haigestumise vastu aitab iga-aastane vaktsineerimine.
"Ka praegu on veel võimalik vaktsineerida," ütles Sõber. "Tasuta vaktsiin on siis alla seitsmeaastastele ja on üle 60-aastastele inimestele."
Gripi hooaeg kestab septembrist maini.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"