Kõigepealt vannutas kohtunik asepresidendi ametisse J.D. Vance'i. Veidi hiljem vannutas ülemkohtu esimees ametisse Donald Trumpi. 

Trumpi ametisse vannutamise tseremoonial osales veel neli presidenti: Joe Biden, Barack Obama, George W. Bush ja Bill Clinton. 

Tseremoonial osalesid veel tähtsad poliitikud ning suurärimehed. Kohal viibisid miljardärid Elon Musk, Jeff Bezos, Mark Zuckerberg ja Rupert Murdoch. Lisaks osalesid tseremoonial veel ka teiste tehnoloogiahiiglaste juhid, nagu Google'i tegevjuht Sundar Pichai ja Apple'i juht Tim Cook.

Pärast ametisse astumist pidas Trump kõne, endine president Joe Biden lahkus seejärel Kapitooliumist. Lahkudes surus Biden oma eelkäija ja ka järglase kätt.

Ka demokraatide viimane presidendikandidaat ja endine asepresident Kamala Harris vestles lühidalt uue presidendiga ning surus oma kunagise rivaaliga kätt.

Kui tavapäraselt annab USA tulevane president ametivande Kapitooliumi haljasalal, kümnete tuhandete silmapaaride ees, siis riigi pealinna tabanud külmalaine tõttu toimub pidulik tseremoonia Kapitooliumi siseruumides.

Otseülekannet vahendab Euroopa ringhäälingute liit (EBU). Eestikeelne tõlge ülekandel puudub.

Karis kutsus Trumpi Eestisse

President Alar Karis saatis õnnitlused Donald Trumpile ja rõhutas Eesti ja Ameerika Ühendriikide tihedat koostööd ning vajadust jätkata ühist tööd julgeoleku kindlustamisel ja demokraatlike väärtuste edendamisel.

Karis kutsus Trumpi Eestit külastama ja avaldas lootust kahe riigi koostöö edasisele tugevdamisele. 

"Eesti on alati kõrgelt hinnanud tihedaid suhteid Ameerika Ühendriikidega," sõnas Eesti riigipea.

Karis tunnustas Trumpi panust NATO tugevdamisse tema esimesel ametiajal ning kinnitas Eesti jätkuvat pühendumust kollektiivkaitsele.

"NATO usaldusväärsuse alus on heidutus, mis nõuab iga liikmesriigi tugevat pühendumust. Venemaa naabrina võtab Eesti oma kaitset tõsiselt. Sel ja järgnevatel aastatel kulutab Eesti peaaegu neli protsenti SKT-st riigikaitsele, millest märkimisväärne osa suunatakse uue varustuse ja laskemoona ostmiseks Ameerika Ühendriikidest," ütles Karis.

Karis käsitles ka ühiseid julgeolekuohte, sealhulgas Venemaa jätkuvat agressiooni Ukrainas. Ta rõhutas vajadust tegutseda ühiselt, et toetada Ukrainat ja seista vastu üleilmsetele ohtudele.

"Venemaa kujutab jätkuvalt suurt ohtu nii Eestile, Ameerika Ühendriikidele kui ka kõigile meie liitlastele vabas maailmas. Venemaa agressioon Ukrainas jätkub Põhja-Korea ja Iraani toetusel. Venemaa ei peatu enne, kui ta peatatakse. Seni jätkab ta katseid lõhestada meid ja muuta rahvusvahelisi julgeolekureegleid. Meil on ühine eesmärk – kaitsta maailmarahu ja aidata Ukrainal Venemaad tagasi tõrjuda," ütles Karis.