Mari-Liis Jakobson: Tiktoki musta ekraani teraapia õppetunnid
Ametisse astuv USA president Donald Trump on teatanud, et Ameerikal "ei ole valikut" ning lubanud asuda läbirääkimistesse leidmaks lahendus, et Tiktok kuuluks 50 protsendi ulatuses Ühendriikide ettevõttele. See lugu on intrigeeriv väga mitme nurga alt, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.
Laupäeva õhtul kogesid miljonid ameeriklased üht oma elu suuremat rahvusvahelist mõjutusoperatsiooni: sotsiaalmeediarakendus Tiktok, millel on Ühendriikides üle saja miljoni igapäevase kasutaja, sulges oma lehe. Juba enne seda oli jõudnud nii mõnigi ilublogija USA valitsuse fašistlikuks tembeldada ning kättemaksuks alla laadida mõne teise Hiina sotsiaalmeediaplatvormi.
Mis tegelikult juhtus? Ameerikas koroona ajal kiiresti populaarsust kogunud videoplatvorm tekitas USA ametivõimudes muret juba 2020. aastal, sest tegu oli esimese ülipopulaarse sotsiaalmeediavõrgustikuga, mis kuulus Hiina ettevõttele. Kõik teised sotsiaalmeediagigandid on Ameerika Ühendriikide mõistes kodumaised. Ning kuna platvorm kogub arvestataval hulgal isikuandmeid – nii Tiktoki kasutajate omi kui ka näiteks nende kontaktide omi – hinnati, et tegemist on potentsiaalselt USA kodanike õigusi ja ühendriikide riiklikku julgeolekut riivava ettevõtmisega.
Et andmete kasutust paremini kontrollida, seadsid Ühendriigid Tiktoki omanikfirma sisuliselt ultimaatumi ette: nad võõrandagu platvorm kas mõnele Ühendriikide ettevõttele või see keelustatakse. Seejuures oli tegu parteideülese otsusega. Lisaks leidis ka Ameerika ülemkohus ühehäälselt, et platvormi keelustamine ei lähe vastuollu põhiseadusliku sõna- ja meediavabaduse kaitsega. Ja ülemkohtus nüüdseks on muide enamuses vabariiklaste määratud ülemkohtunikud.
Selle otsuse tagajärjel oleks Tiktok pidanud Ameerikas minema vaikse hääbumise teed – ehk siis enam ei oleks saanud lisada uusi kasutajakontosid või laadida alla äppi või selle uuendusi.
Aga milleks lasta head kriisi raisku? Nii tõmbasidki hiinlased käsipidurit, Tiktok läks pimedaks juba päev enne keelu jõustumist, kuni pühapäeval lisandus sinna pühendunud kasutajatele lootust andev tekst: "Meie õnneks on president Trump teatanud, et ta teeb meiega ametisse astumisel koostööd, et leida lahendus Tiktoki taastamiseks. Palun jääge lainele."
Ja tõepoolest, esmaspäeval ametisse astuv president Donald Trump on teatanud, et Ameerikal "ei ole valikut" ning lubanud asuda läbirääkimistesse, et leida lahendus, et platvorm kuuluks 50 protsendi ulatuses USA ettevõttele. See lugu on intrigeeriv väga mitme nurga alt.
Esiteks nõudis just Trumpi administratsioon juba 2020. aastal, et Hiina ettevõte Bytedance loovutaks platvormi USA ettevõttele. Toona saadi lõpuks kokkuleppele selliselt, et Bytedance sõlmis kahe Ameerika ettevõttega (Oracle ja Walmart) partnerlusleppe. Peale möödunudaastast presidendivalimiste kampaaniat, mille käigus aitas Tiktok Donald Trumpil võita noorte valijate poolehoidu, märkis Trump aga, et "on hakanud platvormi kiinduma". Muide, Tiktoki nimel teeb USA-s lobitööd ei keegi muu kui Kellyanne Conway, Donald Trumpi omaaegne meediasuhete nõunik.
Teiseks asub platvormi päästma president, kes on lubanud kuulutada Hiinale kaubandussõja ja kehtestada Hiina kaupadele veelgi kõrgemad importtollid. Seega on huvitav jälgida, millise suuna võtavad platvormi tuleviku kõrval tollimaksud. Või kuidas need lõpuks kodumaisele auditooriumile maha müüakse, sest ühtlasi tähendavad need ju ka paljude odavate toodete hinnatõusu.
Kolmandaks: kui, ja kui jah, siis kes ja mis tingimustel Tiktoki osaluse ostaks? Ei saa öelda, et laupäevane musta ekraani teraapia kaalukausi täielikult Hiina poolele oleks kallutanud. Kuigi USA kasutajad moodustavad kõigist tiktokkeritest vaid kuuendiku, on nad siiski võtmetähtsusega platvormi väärtuspakkumises ning seega oluline argument läbirääkimistel.
Neljandaks: kas järgmisel neljal aastal muutub midagi USA andmekaitses? Esialgne põhjendus platvormi keelustamiseks seondus ju just nimelt isikuandmete kaitsega, kuid nagu Ameerika juristid on osutanud, ei keela praegu ükski seadus sarnaseid andmeid koguda Ühendriikide ettevõtetel ning neid kellele tahes müüa.
Ning viiendaks ja kindlasti meie jaoks kõige olulisemaks: milliseid sarnaseid mõjutusoperatsioone me tulevikus veel näeme?
Selline taktika, et välismaine ettevõtte sulgeb teenuse ning süüdlasena osutatakse valitsusele, on hästi tuttavaks saanud neis riikides, mis näiteks Gazpromi toru otsas istuvad. Aga kuidas hakkab oma positsiooni tulevikus kasutama Hiina? Milliseid pöördeid võtab näiteks Rootsi algatus piirata Hiina odavkauba platvormide konkurentsieeliseid? Millistel riikidel läheb edukalt selliste algatuste strateegiline kommunikeerimine?
Või kas me kunagi näeme ka Toompeal vihaseid kodanikke riigikogu või Stenbocki maja suunas rusikaid raputamas ja taga nõudmas oma "põhiseaduslikku õigust" osta odavat nudinänni või vaadata seda, millest peavoolumeedia väidetavalt vaikib? Muide, paljud tiktokkerid on kurtnud, et kanali sulgemine ei võimalda neil enam saada ligi ka olulistele teemadele nagu Gaza olukord, ehkki kanalis liigub vähe sellist infot, mis ei leiaks kajastamist ka nn peavoolumeedias. Elame huvitaval ajal.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel