On kahetsusväärne, et ühe valitsuserakonna esindaja, Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo (SDE), seab kahtluse alla Eesti julgeolekuasutuste Hiina analüüsi, rääkides ametnikest, "kes võib-olla aastaraamatusse kirjutamisel keeravad natuke vinti üle, võib-olla on huvitavam lugeda siis".

Poliitik, kelle erakonnakaaslase hallata on Eestis sisejulgeolek, seab avalikult kahtluse alla oma riigi julgeolekuasutuste tehtud töö? Selline retoorika õõnestab usaldust meie enda institutsioonide vastu olukorras, kus ebaselguse ja umbusalduse külvamine on üks Eesti ja Euroopa vastu suunatud väärinfo eesmärke. Hiina tegeleb süsteemselt enda pihta suunatud kriitika vaigistamise ja delegitimiseerimisega ning selles kontekstis võiks öelda, et Hiina on oma eesmärgi osaliselt saavutanud.

Ometi on kaitsepolitsei ja välisluureameti öeldu kooskõlas sellega, mida võib lugeda Hiina mõjutustegevuse kohta ka teiste Euroopa ja lääneriikide julgeolekuasutuste või muude institutsioonide hinnangutest.

Hiina luure- ja julgeolekuteenistuste huvi Euroopa riikide majandus-, tehnoloogia- kui ka poliitiliste protsesside mõjutamise vastu on järjest kasvanud. Rootsi kaitsepolitsei kutsub Hiinat Venemaa ja Iraani kõrval kõige suuremaks ohuks Rootsi julgeolekule ning ütleb, et muuhulgas on Hiina tegevuse eesmärk mõjutada Rootsi otsustusprotsesse.

Taani kaitseluureteenistus ütleb, et Hiina eesmärk on nõrgestada Euroopa Liidu ühist kriitikat Hiina suunal ning lõhkuda Euroopa partnerlust Ameerika Ühendriikidega. Saksamaa siseluureamet ütleb, et Hiina soovib luua väljaspool enda piire soodsat keskkonda kommunistliku partei eesmärkide saavutamiseks ja otsib selleks mõjukaid poliitilisi figuure, kes Hiina huvides sõna võtaksid.

Diplomaatide ja saatkondade roll on märkimist leidnud mitmel puhul. Kanada on nimetanud Hiinat peamiseks välise mõjutustegevuse ohuks riigile ja saatnud Hiina suhtes kriitilise poliitiku ähvardamise eest riigist välja ka ühe Hiina diplomaadi.

Kohalik koostöö ei ole apoliitiline

Hiina mõjutustegevuses on lisaks juba mõnda aega tähele pandud suundumust, et kuna keskvalitsuse tasandil on teadlikkus Hiinaga kaasnevatest riskidest kõrgem, sihitakse osa mõjutustegevusest kohalikule tasandile, kus pole alati samaväärseid taustateadmisi Hiina mõjutustaktika kohta, ning tihti ei osata end seetõttu sihtmärgiks pidada.

On ekslik arvata, et kohalik tasand on Hiina vaates väheoluline ja apoliitiline koostöö tasand. Kuigi Eesti ei ole Hiina peamine sihtmärk, ei maksa meie tähtsust siiski alahinnata. Eesti kui Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik on Hiina jaoks koht, kus on kasulik iga tasandi otsustajatega sooje sidemeid luua, sest kohalikest poliitikutest võivad siin aja jooksul üsna lihtsalt saada keskvalitsuse poliitikud.

On tõsi, et iga riigi saatkond seisab oma riigi huvide eest. Hiina diplomaatiat ei saa võrrelda tüüpilise demokraatliku riigi kultuuridiplomaatiaga. Demokraatlikud süsteemid vaatlevad majandust, kultuuri, haridust ja poliitikat pigem eraldi kategooriates, ent Hiina autoritaarses süsteemis on need omavahel tihedalt põimunud ja võivad olla kombineeritud varjatud mõjutustegevuseks. See loob asümmeetria, mida Hiina enda eesmärkide saavutamiseks süstemaatiliselt ära kasutab.

Hiina kultuuriga seotud üritused ja asutused alates uusaastapidustustest kuni Konfutsiuse instituutideni kannavad sageli edasi ametlikku ja tsenseeritud vaadet Hiina ajaloost ja poliitikast. Hiina "pehme jõu" paketiga kipub kaasas käima ka survestamine ja teatud teemade mahasurumine, mistõttu pole siin jällegi tegu pelgalt kultuuri edendamisega demokraatlikus mõttes.

Teisalt kasutatakse koostööliine ka Hiina ametliku narratiivi pealesurumiseks piiritagustele partneritele. Näiteks juhtum Prantsusmaal^⁠, kus Hiina surve kohandada kahe riigi muuseumide koostöös korraldatava Tšingis-khaani teemalise näituse sisu Hiina nõudmistega vastavusse – sealhulgas keeld kasutada nimetusi "Tšingis-khaan" ja "mongol" – viis näituse ärajäämiseni. Neid sõnu saab seostada mongoli identiteedi ja ajaloolise pärandi liigse tunnustamisega olukorras, kus Hiina seda vähemusrahvust jõulisemalt assimileerida üritab.

See lugu näitab, et Hiina kultuuridiplomaatia võib tähendada ka ideoloogilist tsensuuri, mille eesmärk on vormida ajalooteadvust ka väljaspool oma piire.

Hiina toetus Venemaale õõnestab julgeolekut

Kahtlemata saab Kohtla-Järve linnapeaga nõustuda selles, et Hiinal on ratsionaalne majandushuvi on hoida häid suhteid Euroopaga. Siiski ei ole Hiina "piirideta" partnerlus Venemaaga seetõttu murenenud. Nüüdseks on selge, et Hiina diplomaatiline ja materiaalne toetus on määrava tähtsusega Venemaa Ukraina-vastase sõja jätkamisel, seda on öelnud ka NATO liidrid.

Euroopa Liidu juhid ja diplomaadid on viimasel paaril aastal Hiinaga suheldes igal võimalusel rõhutatud Venemaa toetamise problemaatilisust kahepoolsete suhete seisukohast ning palunud Hiinal oma mõjujõudu sõja lõpetamiseks kasutada. Sellest hoolimata lubasid Xi Jinping ja Vladimir Putin alles umbes nädal tagasi^⁠ viia kahe riigi sidemed 2025. aastal "seninägematutesse kõrgustesse". Venemaad toetades tegeleb Hiina seega teadlikult Eesti ja Euroopa julgeoleku õõnestamisega.

Kultuuridiplomaatia aitab sellises kontekstis Hiinal parandada enda positiivset kuvandit ja tähelepanu probleemsetelt teemadelt, nagu nende toetus Venemaale, kõrvale juhtida. On täheldatud ka Hiina vahepeal teravnenud retoorika pehmenemist Euroopa Liidu riikide suunal. 

Muuhulgas on üks Hiina pikaajalisi tüüpnarratiive just rõhutanud – varem inimõiguste, nüüd Ukraina kontekstis –, et erimeelsuste asemel peaksime keskenduma ühisosale ja "Ukraina küsimus" ei tohiks varjutada kogu Euroopa Liidu ja Hiina suhet. Paraku ei ole justkui sõbralikum retoorika viinud Hiina poliitika sisulise muutumiseni.

Muidugi ei tähenda eelnev, et Hiinaga ei peaks üldse koostööd tegema. Oluline selles kontekstis on aga kriitiline suhtumine Hiina tegevustesse ja teadlikkus Hiinaga kaasnevatest riskidest.

See aitab vältida seda, et meist saab märkamatult tükike suuremas pusles, mis ei tööta sugugi vaid kultuuri teenistuses, vaid aitab Hiinal probleemsetelt aspektidelt tähelepanu kõrvale juhtida. Sealhulgas sellistelt aspektidelt, mis puudutavad otseselt Eesti ja Euroopa julgeolekut ning sealjuures õõnestades usaldust institutsioonide vastu, mis just meie julgeoleku tagamisega tegelevad. Kohalikud omavalitsused nagu Kohtla-Järve võivad muutuda Hiina selliste püüdluste tahtmatuks tööriistaks.