Deepseeki keelustamist valitsuse seadmetes pooldavad nii vabariiklased kui ka demokraadid.

"See peaks olema iseenesest mõistetav meede, mille peaksime viivitamatult rakendama, et takistada vaenlasel meie valitsuse kohta teabe kogumist," ütles demokraadist kongresmen Josh Gottheimer.

Hiina tehisaruettevõtte Deepseeki juturobot avalikustati selle aasta jaanuaris. Nüüdseks on idufirma vestlusrobot USA-s enim allalaaditud rakendus. Deepseek on avatud lähtekoodiga (Lähtekood on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst, mis kirjeldab arvutile antavaid käske - toim) ja tasuta, mistõttu muutus see tarbijate, ettevõtete ja arendajate seas koheselt populaarseks.

Küberjulgeolekuettevõtte Feroot Security tegevjuhi Ivan Tsarynny analüüsi järgi on aga Deepseeki vestlusrobotil osa lähtekoodist tahtlikult varjatud ning see võib saata kasutajate sisselogimisandmeid riigile kuuluvale telekommunikatsiooniettevõttele China Mobile, millel on USA-s tegevuskeeld.

"Meie isikuandmed saadetakse Hiinasse, seda ei keelata ja Deepseeki tööriist kogub kõike, mida Ameerika kasutajad sellega ühendavad," ütles Tsarynny intervjuus.

See analüüs pani vabariiklasest kongresmen Darin LaHoodi ja demokraadist Josh Gottheimerit õigusakte välja töötama. LaHood ja Gottheimer on kaks esindajatekoja luurekomisjoni liiget.

"Me ei saa mitte mingil juhul lubada Hiina kommunitsliku partei ettevõttel hankida tundlikke valitsus- või isikuandmeid," ütles LaHood.

Mitmed teised riigid on juba astunud samme, et keelata rakendusel valitsusandmetele ligipääs. Austraalia keelas teisipäeval Deepseeki oma valitsussüsteemides, viidates andmeturbeprobleemidele. Lõuna-Korea ministeeriumid tegid seda sel nädalal. Itaalia tegi seda juba jaanuaris.

Ka USA merevägi ning riiklik lennundus- ja kosmoseamet (NASA) on rakenduse turvalisuse ja privaatsusprobleemide tõttu blokeerinud. Texas oli esimene USA osariik, mis keelustas Deepseeki valitsuse seadmetes.

2022. aastal keelustas kongress samuti Hiina firmale kuuluva Tiktoki kasutamise valitsuse seadmetes. Seadusandjate otsuse taga oli kahtlus, et Hiina valitsusel on juurdepääs kasutajate isikuandmetele. Esmalt püüdsid nad keelata rakenduse valitsuse seadmetes ja seejärel üleriigiliselt.

Kongress võttis eelmisel aastal vastu seaduse Tiktoki keelustamiseks USA-s, välja arvatud juhul, kui rakenduse USA haru müüakse ning see katkestab omandisuhte Pekingiga. 

Tiktoki emafirma ByteDance on öelnud, et ei kavatse ettevõtte USA haru müüa.

Kui tähtaeg möödus, pikendas president Donald Trump aega, mille jooksul rakendus peaks USA-st ostja leidma.

Tiktok on korduvalt väitnud, et pole kunagi jaganud USA kasutajate andmeid Hiina valitsusega ja ei teeks seda ka siis, kui valitsus seda küsiks.

Ka Eesti riigi infosüsteemi amet (RIA) tõi küberturvalisuse aastaraamatus esile, et Hiina ohustab lääneriike andmete kogumise kaudu ning et riigi luureteenistus pääseb Hiinas toodetud tehnoloogia ja rakenduste abil ligi ka Eesti elanike isiklikele andmetele.