Oluline teisipäeval, 21. jaanuaril kell 22.39:

- Ukraina korraldas eduka droonirünnaku Venemaa Smolenski ja Voroneži oblastis;

- Kiiev: Ukraina ründas lennukitehast Smolenski oblastis;

- Venemaa teatas 55 Ukraina allatulistamisest;

- Zelenski kommenteeris kindralite vahistamist;

- Zelenski arutas Leedu delegatsiooniga kaitsekoostööd;

- Zelenski õnnitles Trumpi ametisseastumise puhul;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1600 sõdurit;

- Friedrich Merz: sõda peab lõppema Putini võidulootuseta

Ukraina korraldas eduka droonirünnaku Venemaa Smolenski ja Voroneži oblastis

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva droonirünnaku vähemalt kahes Venemaa oblastis, süüdates Smolenski oblastis asuva lennukitehase ning Voroneži oblastis naftabaasi.

Venemaa sotsiaalmeediakanalite teatel oli Smolenskis kuulda plahvatusi, piirkonnas märgati droone, tegutses õhutõrje. Kohalike teatel puhkes sealses lennukitehases tulekahju.

Smolenski kuberneri Vassili Anohhin teatas oma sotsiaalmeediakanalis tavapäraselt Venemaa kohalike juhtide retoorikale pärast droonirünnakut, et õhutõrje tabamusel purunenud droonide tükid süütasid üksikuid hooneid. Plahvatustes olevat saanud kahjustada ka elumajade aknad ning sündmuskohal töötab päästeteenistus.

Footage of a Ukrainian attack drone slamming into Russia's Smolensk tonight. pic.twitter.com/QhrGlTgRSs

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) January 20, 2025

Samuti kirjutas Anohhin väidetavast valeinfost, kus tema sõnul räägitakse ja näidatakse droonirünnakuid Smolenski oblastis asuvatele objektidele. Anohhini väitel levitatakse selliseid teateid spetsiaalselt "paanikat õhutamiseks ja olukorra destabiliseerimiseks" ning ta kutsus üles usaldama ainult ametlikke allikaid ja mitte levitama kontrollimata teavet.

Telegrami kanalites teatatakse samas, et Smolenski lennukitehas süttis pärast droonirünnakut.

Samal ajal registreeriti droonirünnak ka Venemaa Voroneži oblastis asuvas Liski linnas, kus oli kosta vähemalt neli plahvatust, üks droonidest olevat kukkunud naftabaasi territooriumile, põhjustades seal tulekahju.

Russia's Voronezh region, oil depot under attack with only anti-aircraft fire seemingly small caliber rifles.

The great Russian air defenses are no more, leaving Putin's oil industry on the death clock. pic.twitter.com/0gVeYHZzWn

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) January 20, 2025

Tegemist oli juba teise rünnakuga Liski naftabaasile viimaste päevade jooksul, mis põhjustas selle süttimise.

Rünnakut kinnitas ka Voroneži oblasti kuberner Aleksander Gussev. Tema sõnul avastas ja hävitas Vene õhukaitse Liskis mitu drooni, kuid ühe drooni kukkumisel naftabaasi territooriumile puhkes uus tulekahju.

Liski baas sattus rünnaku alla ka 15. jaanuaril.

Ukraina president saabus maailma majandusfoorumile Davosi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus teisipäeval Šveitsis Davosis alanud maailma majandusfoorumile (WEF), teatas tema kõneisik.

Zelenski ütles hiljem, et Euroopa peaks välja töötama ühise kaitsepoliitika ja olema valmis suurendama kulutusi oma julgeoleku tagamiseks.

"Meil on vaja Euroopas ühist jugleoleku- ja kaitsepoliitikat," ütles Zelenski lisades, et kõik Euroopa riigid peavad olema valmis kulutama julgeolekule nii palju, kui selleks tegelikult vaja on.

"Euroopa peab olema võimeline tagama enda rahu ja julgeoleku," rõhutas Zelenski.

Kiiev: Ukraina ründas lennukitehast Smolenski oblastis

Ukraina ründas ööl vastu teisipäeval Venemaal Smolenskis asuvat lennukitehast, mis tegeleb sõjalennukite, seal hulgas ründelennukite Su-25 tootmise ja moderniseerimisega, teatas Kiiev.

"See tehas on tihedalt seotud teiste Venemaa kaitsekompleksi ettevõtetega, tarnides neile komponente või osaledes koostöös moodsate lennundussüsteemide loomisel," kirjutas Ukraina valeinfo-vastase võitluse keskuse juht Andri Kovalenko teisipäeva hommikul Telegramis.

Ta ei täpsustanud aga, milliste jõudude ja vahenditega vaenlase ettevõtet rünnati.

Kovalenko sõnul teeb tehas ka lennukiseadmete kapitaalremonti ja hooldust, mis võimaldab Venemaal säilitada vananenud lennukimudelite lahinguvõimekuse.

"Iga löök sellisele tehasele hävitab Venemaa võimet hoida oma lennukeid lahinguvalmis," rõhutas Kovalenko.

Smolenski oblasti kuberner Vassili Anohhin teatas, et teisipäeva varahommikul hävitati või tehti oblasti kohal kahjutuks 17 Ukraina drooni ning ükski neist kahju ei tekitanud.

Venemaa teatas 55 Ukraina allatulistamisest

Ukraina jõulisest õhurünnakust annab tunnistust ka Venemaa võimude teade, et Vene õhutõrje tulistas kuue oblasti kohal alla 55 drooni.

"Brjanski oblasti territooriumi kohal tulistati alla 22 drooni, Rostovi oblasti territooriumi kohal 12, Smolenski oblasti territooriumi kohal kümme, Voroneži oblasti territooriumi kohal kuus, Saraatovi oblasti territooriumi kohal neli ja üks droon Kurski oblasti territooriumi kohal," seisab Vene kaitseministeeriumi teates.

Samas tunnistati, et Voroneži oblastis asuvas Liski naftabaasis puhkes mitme drooni allakukkumise tagajärjel tulekahju.

Ukraina meediakanali LIGA.net tõdes, et venelased väidavad traditsiooniliselt kõigi Ukraina droonide allatulistamisest.

LIGA vahendas, et Vene allikate hinnangul tabas Voroneži oblastit 2,5-meetrine kamikaze-droon Kobras, mille ulatus on kuni 1000 kilomeetrit ja maksimaalne lennuaeg kuni seitse tundi.

Zelenski kommenteeris kindralite vahistamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kommenteeris esmaspäeval õhtul kõrgete sõjaväeametnike vahistamist ja kinnitas, et nende staatus ega varasemad saavutused ei saa ära hoida õigusriigi põhimõtete rakendamist nende suhtes.

President tegi avalduse videopöördumises, kui rääkis relvajõudude mitme kõrge ametniku vahistamisest.

Ukraina politsei vahistas kolm kõrget sõjaväelast, keda süüdistatakse tegevusetuses, mis võimaldas Vene vägedel hõivata eelmisel aastal osa Harkivi oblastist, teatas prokuratuur varem päeval. 

"Peaprokuratuuri korraldusel peeti kinni kolm Ukraina relvajõudude ametiisikut," teatas peaprokuratuur sotsiaalmeedias lisades, et kaks kinnipeetut on kindrali auastmes. 

Prokuratuur märkis, et sõjaväelaste tegevus tõi kaasa isikkoosseisu ja relvastuse kaotuse ning häiris meetmeid riigipiiri kaitsmiseks nende vastutusalas.

"Täna teevad Ukrainas õigluse tagamisel head tööd ka Ukraina julgeolekuteenistus, riiklik juurdlusbüroo, riigipolitsei ja prokuratuur ning seda eriti sõjalistes küsimustes. Olukorrad nagu Harkivi oblastis, kui Vene armee üritas meie maad okupeerida ja Harkivis edasi tungida, kriminaalsed vead väeüksuste juhtimises – kõik need küsimused nõuavad põhjalikku uurimist ja õiglast reageerimist," tõdes president.

Zelenski tänas õiguskaitseorganeid nende töö eest. "On oluline, et inimesed tunneksid, et ükski staatus ega minevikusaavutused ei luba õigusriigi põhimõttest üle astuda," kordas president.

Zelenski arutas Leedu delegatsiooniga kaitsekoostööd

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus esmaspäeval Leedu seimi delegatsiooniga, mida juhtis spiiker Saulius Skvernelis, kes külastas Ukrainat esimest korda pärast ametissevalimist.

"Oleme väga tänulikud kogu Leedu rahvale teie toetuse eest sõja algusest peale. Oleme tänulikud teie valitsusele ja president Gitanas Nausédale," sõnas Ukraina president.

Ukraina uudisteagentuur Ukrinform tõi välja, et  Leedu eraldab Ukraina julgeoleku- ja kaitsevajadusteks igal aastal vähemalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Hiljuti andis Leedu üle 4500 drooni, mis osteti Leedu tootjatelt droonikoalitsioonis osalemise raames. Riik on ka aktiivne osaline demineerimise, Ukraina õhutõrje tugevdamise ja suurtükiväe toetamise koalitsioonides.

Kohtumisel arutati Ukraina toetamise jätkamist, Euroopa Liidu uue sanktsioonipaketi ettevalmistamist, sõjalis-tehnilise koostöö tõhustamist ning kaitsetööstussektori ühisprojekte.

President tõstis esile ka Leedu rolli Ukraina pääsemisel Euroopa Liitu ja NATO-sse.

"Meil on hea meel, et leedulased ja Leedu on NATO liikmeks saamise keerulisel teel koos kõigi raskustega alati meiega," sõnas Zelenski.

Leedu delegatsiooni kuulusid seimi väliskomisjoni esimees Remigijus Motuzas, riigi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Giedrimas Jeglinskas ning kantsler Algirdas Stončaitis.

Skvernelis kohtus ka oma kolleegi Ruslan Stefantšukiga.

"Oleme täna Kiievis, et väljendada oma toetust ja solidaarsust Ukrainaga," ütles Skvernelis ühisel pressikonverentsil Stefantšukiga.

"Leedu inimesed toetavad Ukrainat oma südame ja tegudega," lisas minister.

Skvernelis avaldas lootust, et Euroopa Liit alustab Ukrainaga peagi läbirääkimisi ühenduse liikmeks saamise üle, ning lubas Ukrainale toetust riigi Euroopaga lõimumise teel.

Stefantšuk kirjutas Facebookis, et arutas Leedu seimi delegatsiooniga Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise ja külmutatud Venemaa vara kasutamist Ukraina taastamiseks.

"Lõppude lõpuks on Vene droonidel endiselt lääne osi," tõdes Ukraina ülemraada esimees.

"Kuulsin ametivennalt kinnitust, et Leedu jääb Ukraina strateegiliseks partneriks võitluses sõltumatuse ja iseseisvuse eest ning eraldab jätkuvalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust Ukraina Euroopaga lõimumise kursi toetamiseks," lisas Stefantšuk.

Tegemist oli Skvernelise esimese visiidiga Ukrainasse pärast seda, kui ta novembris seimi esimeheks sai. Detsembris külastas Ukrainat peaaegu kogu uue valitsuse koosseis eesotsas peaminister Gintautas Paluckasega.

Zelenski õnnitles Trumpi ametisseastumise puhul

Ukraina president Volodõmõr Zelenski õnnitles esmaspäeval USA presidenti Donald Trumpi ametisseastumise puhul.

"Õnnitlen president Trumpi ja Ameerika rahvast Ameerika Ühendriikide 47. presidendi ametisseastumise puhul. Täna on muutuste päev ja ühtlasi ka lootuse päev paljude probleemide lahendamiseks," seisis sotsiaalmeediaplatvormil X avaldatud sõnumis.

Zelenskõi märkis, et president Trumpi otsustav iseloom ja tema väljakuulutatud poliitika jõu kaudu rahu saavutamiseks annavad võimaluse tugevdada Ameerika juhtimist ning kindlustada kestev ja õiglane rahu.

"Seda sajandit kujundatakse praegu ja me peame kõik koos töötama, et see oleks suurepärane ja edukas sajand demokraatiatele, mitte neile, kes tahavad, et me ebaõnnestuksime. Soovime teile edu, president Trump! Ootame aktiivset ja vastastikku kasulikku koostööd. Oleme koos tugevamad ning suudame pakkuda maailmale ja meie kahele riigile suuremat turvalisust, stabiilsust ja majanduskasvu," rõhutas Ukraina president.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1600 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 822 030 (võrdlus eelmise päevaga +1600);

- tankid 9833 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 20 477 (+23);

- suurtükisüsteemid 22 134 (+60);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1050 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 22 898 (+130);

- tiibraketid 3051 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 34 682 (+194);

- eritehnika 3710 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Friedrich Merz: sõda peab lõppema Putini võidulootuseta

Saksa partei CDU juht ja tõenäoliselt tulevane Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ütles Davosis, et Ukraina peaks liitlaste abiga suutma pidada Venemaaga rahukõnelusi jõupositsioonilt.

"See sõda peab lõppema, kuid see ei lõpe [kui te tegutsete] nõrkuse positsioonilt. See lõpeb ainult jõupositsioonilt ja ilma lootuseta Putinile võita ja Ukraina üle võtta," tsiteerib Ukrinform Merzi.

Agentuur teatab, et Merzil oli teisipäeva õhtuks kavandatud kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

"Ma ütlen talle, kui me täna õhtul kohtume, nagu ma vahetult enne jõule ütlesin, et ta võib meile loota ja et me ei pea Ukraina sõda Venemaa vastu, vaid me võitleme oma vabaduse, oma ühiskondade ja eluviisi eest, mis on Euroopa Liidus ja siin Euroopa osas. Ja me peame püüdma teha kõik selleks, et Putin ühel päeval järele annaks, sest ta näeb, et tal pole mingit võimalust seda sõda võita ja Ukrainat üle võtta," ütles Merz.

Merzi Kristlik-Demokraatlik Liit juhib küsitlusi ja võidab tõenäoliselt 23. veebruaril Bundestagi erakorralised valimised. Sel juhul hakkab Saksamaa valitsust juhtima Friedrich Merz.