Suvel toimusid Euroopa Parlamendi valimised, britid valisid võimule uue valitsuse, Prantsusmaal valiti uus rahvusassamblee koosseis ning valitsus ja riigipea vahetusid ka mitmes teises Euroopa riigis.

Aasta algul kardeti, et valimisi täis aasta tulemusel võivad võimule pääseda need, kes Ukraina toetamist tähtsaks ei pea. Seda ei juhtunud.

"Ma ütleks, et olulist muutust ei ole toimunud. Kuigi nii Saksmaal kui ka Prantsusmaal on olnud poliitiliselt väga keerulised ajad ja liidrite positsioon on nõrk mõlemas riigis. Me nägime seda ka europarlamendi valimistulemustes ning Prantsusmaa ja Saksamaa valimistel, aga sellele vaatamata toetus Ukrainale püsib," ütles välispoliitika ekspert Kristi Raik.

Ka kaitseminister Hanno Pevkur tõdes, et Euroopa Liidu liikmesriikide vaated Ukraina toetamisele ei ole muutunud.

"Mis puudutab liikmesriikide positsioone, siis need laias laastus muutunud ei ole. Ungari ja Slovakkia on selgelt pigem sellel meelel, et peaks kohe tegema rahu ja teised riigid on selgelt seda meelt, et pikaajalise abiga peaks jätkama," märkis ta.

Kuid Ukraina aitamise teemadel ei ole ka teistel liikmesriikidel peale Slovakkia ja Ungari alati üksmeelt. Näiteks ei ole kõik nõus mõttega, et lääne instruktorid võiks Ukraina sõdureid koolitada Ukrainas kohapeal. Riigid seavad endiselt ka erinevaid piiranguid ukrainlastele.

"Kuidas ühte või teist süsteemi kasutada – ka sakslastel on teatud piirangud seal peal ja jätkavalt ju Taurust ei ole antud. See on iga riigi otsus. Neid, kellel on võimalus öelda välja siin laua taga, et mõistlik on anda Ukrainale kõik võimalused, et nad ei peaks võitlema üks käsi selja taga, on palju. Aga lõpuks need, kes annavad F-16 või mõnda muud süsteemi, saavad otsustada, kuidas ühte või teist süsteemi kasutatakse," rääkis Pevkur nädal tagasi pärast Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumist.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik ütles, et praegu on lääne toetusmahud Ukrainale isegi suuremad kui 2022. aastal, mil täiemahuline sõda puhkes.

"Ma arvan ka, et toetus pole vähenenud, abipaketid jätkuvad. Kui koguseid vaatame, siis praegu on kogused suuremad kui 2022. aastal. Me tõenäoliselt tahaks, et need kogused suureneksid veel kiiremas tempos, aga need on jätkuvalt arvestatavad. Vähemalt on need sel tasemel, et Ukraina suudab endiselt vältida seda, et ta sõja kaotaks," rääkis ta.

Saksamaa on Euroopa riikidest küll Ukrainale relvaabi andnud kõige rohkem, aga sõnumites on Saksamaa valitsus olnud tihti ebakindel ja saanud seetõttu kriitikat nii välismaal kui ka kodumaal.

"Saksamaa valitsus on praegu tõesti ajalooliselt väga ebapopulaarne ja eriti liidukantsler Olaf Scholz on ebapopulaarne," tõdes Kristi Raik.

Seda näitasid möödunud nädalal kohalike valmiste tulemused kahel liidumaal. Ida-Saksmaal saatis edu parem- ja vasakpopulistlikuks peetud jõude.

"Mida need äärmuslikud jõud nõuavad, on see, et sõda tuleb ära lõpetada, sõlmida rahu. Kuidas selleni jõuda, selles osas neil muidugi lahendusi pakkuda ei ole. Aga nad soovivad ka suhteid Venemaaga taastada," ütles Raik.

Teisel pool, Saksa opositsioonis on rahvuskonservatiivsed kristlikud demokraadid (CDU).

"Nemad on kritiseerinud Scholzi sellepärast, et ei ole tehtud piisavalt oma kaitsevõimekuse tugevdamiseks, et need otsused Ukraina toetamisel on tulnud aeglaselt. Nemad on survestanud valitsust tegema rohkem, ka kiiremini," rääkis Raik.

Nõrka valimistulemust kommenteerides ütles Scholz Saksa telekanalile ZDF, et tema valitsusel on Bundestagis enamus ja praegu peavad nad tegema olulisi otsuseid.

"Oleme teinud väga pikaajalise mõjuga otsuseid ja jätkame seda. Näiteks teeme kõik, mida saame, et toetada Ukrainat praeguses olukorras, ja teeme seda, mis on tähtis, et tagada meie riigi julgeolek," sõnas Scholz.

Scholz püüab vastukäiva kriitika vastuseks rõhutada, et Saksmaa peab Ukrainat toetama, aga seda tehakse rahu nimel.

"Ma usun, et praegu on aeg arutada, kuidas sellest sõjaolukorrast pääseda ja rahuni jõuda kiiremini kui see praegu võimalik näib," ütles ta.

Liidukantsler lisas, et ta on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ühel nõul, et järgmisele rahukonverentsile peab kutsuma ka Venemaa.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron seevastu esineb julgete sõnumitega, kuid relvaabi on Prantsusmaa andnud kolm korda vähem.

"Retooriliselt tõesti need seisukohad on väga jõulised. Prantsusmaa on üllatavalt vähe saanud kriitikat selle eest, et nad sõjalise toetuse poolest rohkem ei tee. Kuidagi on nad suutnud vältida tugevat kriitikat, mida Saksamaa on saanud, kes on sõjalist toetust andnud palju rohkem, aga on sõnumites olnud nõrgem ja segasem," kommenteeris Raik.

Suvel ei ole Macron samas sama jõuliste sõnumitega esinenud kui kevadel. Prantsuse presidendi tähelepanu on kulunud sisepoliitikale, tõdes Raik.

Kaks kuud pärast valimisi nimetas Macron möödunud nädalal peaministriks Michel Barnier'.

"Meil on vaja palju kuulamist ja austust. Esiteks, austust valitsuse ja parlamendi vahel, austust kõikide poliitiliste jõudude vahel. Ma rõhutan – kõikide seal esindatud poliitiliste jõudude vahel. Ma alustan tööd juba täna õhtul," kõneles Barnier.

Vaatamata Barnier' püüdlustele, vihastas see otsus paljusid prantslasi, kes olid hääletanud valimised võitnud vasakpoolsete parteide liidu poolt. Prantsuse peaminstriks sai aga parempoolsete jõudude toetusega Barnier.

"Kui see valitsuse nimetamise küsimus saab lahendatud, eks siis on Prantsusmaal jälle rohkem aega ja presidendil jälle rohkem aega välispoliitika ja julgeoleku teemade jaoks," ütles Kristi Raik.

Kui sisepoliitika on pälvinud Euroopa riigijuhtide tähelepanu ja selle kõrval korratakse üldiselt juba tuntud toetussõnumeid Ukrainale, siis tasapisi räägitakse ka üha rohkem rahust.

"Seda juttu, et tuleb mõelda läbirääkimiste peale, on praegu rohkem kui aasta tagasi. Kulisside taga seda on päris palju. Samas ma ei saa öelda, et keegi survestaks Ukrainat läbirääkimistele kui ukrainlased seda ise ei taha," rääkis Raik.

Eelkõige oodatakse tema sõnul Euroopas siiski, et Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemusel selguks, mis kursi USA valib.

"Selleks, et Euroopa suudaks ise võtta juhtrolli Ukraina toetamisel ja sõja lõpetamisel Ukraina võiduga, ei ole Euroopal veel piisavalt jõudu. Vaatamata sellele, et nüüd on kolmas sõja-aasta käimas ja kogu aeg räägitakse sellest, kuidas Euroopa sõjalist võimekust tuleb tõsta, siis ikkagi paljud riigid liiguvad väga aeglaselt nende otsustega," rääkis Raik.