Pevkur: valitsuspartnerid on kursis, kui palju NATO eesmärkide täitmine maksab
Ka Reformierakonna koalitsioonipartnerid on kursis sellega, kui palju NATO väevõime eesmärkide täitmine maksab, kommenteeris kaitseminister Hanno Pevkur (RE) Eesti 200 esimehe Kristina Kallase kriitikat selle kohta, et ta sai alles meediast teada peaministri soovist tõsta kaitsekulud viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP).
USA president Donald Trump on öelnud, et ootab NATO liitlastelt kaitsekulutuste tõstmist viiele protsendile SKP-st. Hanno Pevkur ütles "Esimeses stuudios", et NATO plaanide täitmiseks tulekski kaitsekulud umbes sellele tasemele tõsta.
Pevkur selgitas, et NATO liikmesriigid on kokku leppinud uued kaitseplaanid ja need vajavad rohkem sõjalist jõudu, mis omakorda maksab.
"Kui erinevate riikide peale lööme kokku, siis see protsent on 4,5 ja viie protsendi vahel. Nii et tegelikult küsimus pole selles, kui paljud on nõus tõstma, vaid küsimus on selles, et meil kõigil on vajadus seda teha. Euroopa peab tegema rohkem, muidu kindlasti USA pilk Euroopale kaitsepoliitikas, kaitse tugevdamisel on oluliselt teistsugune," rääkis ta.
Pevkur märkis, et kui Venemaaga piirnevates NATO riikides mõistetakse kaitsekulutuste tõstmise vajadust rohkem, siis kaugemates riikides on riskitaju teistsugune.
"Aga kaitsekulud peavad olema lähitulevikus kõrged kõigil. Ei ole valikut. Lihtsalt ei ole valikut. Ja arvan, et Haagi tippkohtumine, kuhu Donald Trump tuleb väga tugeva sõnumiga, saab olema üsna pöördeline või siis väga vaidlusi põhjustav, et just Lääne-Euroopa suured riigid, kellel pole praegu ka kahte protsenti SKP-st, jõuaksid kahe protsendini," lisas ta.
Peaminister Kristen Michal (RE) ütleski teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Eesti peaks võtma kaitsekulude eesmärgiks viis protsenti SKP-st. Pevkur ütles "Esimeses stuudios", et tema ise on rääkinud sellest eesmärgist juba mõnda aega.
"Kui saime esimesed NATO väevõime eesmärgid kätte, siis tegime arvutused ära ja siis ütlesin, et 4,5, võib-olla ka viis protsenti, aga kindlasti nelja protsendi ümber on see number, mida peame järgmisena arutama. Nüüd oleme neid läbirääkimisi liitlastega pidanud ja jõudmas lõpusirgele, et juunis need väevõime eesmärgid ka lõplikult kokku leppida," selgitas ta.
Samas rõhutas Pevkur, et valitsus ei ole kaitsekulutuste tõstmist viiele protsendile otsustanud.
"Me oleme otsustanud, et 2026. aastal on kaitsekulud 3,7 protsenti. Aga mul on üsna sügav veendumus, et sinna me pidama ei jää. Kuhu me täpselt jõuame? See suund ja saavutada viie protsendi eesmärk järgmisel, ülejärgmisel või üleülejärgmisel aastal, tuleb võtta. Siin ei ole valikut," rääkis kaitseminister.
Eesti 200 juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kritiseeris, et sai alles ajakirjanike käest teada Michali kavatsusest tõsta kaitsekulud viiele protsendile SKP-st. Pevkuri hinnangul ei tohiks kaitsekulude tõstmise vajadus olla koalitsioonipartneritele üllatus.
"Ma olen peaminsitriga rääkinud ja valgustanud teda, millised on NATO väevõime eesmärgid ja kui palju see meile maksab. Tegelikult koalitsioonipartnerid on ka kursis, kui palju väevõime eesmärkide täitmine maksab," sõnas ta.
"Ka peaministril on õigus oma arvamusele ja see on üsna kaalukas arvamus. Seetõttu tuleb võtta seda tugeva algatusena ja meie asi on leida Eestile sobiv kaitsevõime," lisas ta.
Pevkur selgitas, et kaitsevõime suurendamiseks raha leidmise puhul saab eelkõige rääkida sellest, et Eesti saab täiendavaid välisvahendeid, samuti on võimalik katta seda laenurahaga.
"Ja pärast järgmisi valimisi peab valija andma mandaadi mingile suunale. Kas see suund on julgeolekumaksuga jätkamine või mingi muu, seda näitavad juba järgmised valimised," lisas ta.
Kaitsevõime tugevdamise nimel laenukoormuse suurendamise kohta ütles Pevkur, et riigi vabaduse hinda ei saa mõõta näiteks Euroopa Liidu seatud Maastrichti kriteeriumitega, millest üks ütleb, et riigivõlg ei tohi ületada rohkem kui 60 protsenti SKP-st.
"Ma arvan, et vabaduse hinda ei saa mõõta Maastrichti kriteeriumiga või protsendiga riigikaitsesse panustatavast rahast. Vabaduse hind on see, kas riigil on iseseisvus ise otsustada oma asju või mitte. Kui selle kaotame, siis neist kriteeriumistest pole mingit tolku," ütles minister.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk