Opositsioon toetab kaitsekulude tõstmist, kuid näeb küsimust selle katmises

Riigikogu opositsioonierakondade hinnangul on peaminister Kristen Michali plaan Eesti kaitsekulud viie protsendini SKP-st viia suunalt õige, kuid nende vaates on küsimus eelkõige majanduse elavdamises.
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile, et Keskerakond toetab kaitsesse panustamist, kuid seda ei tohi teha ajutisena lubatud julgeolekumaksu arvelt.
"Kui inimestele oli lubatud, et, et julgeolekumaks on ajutine ja avaliku sektori kulusid praegune valitsus kärpida ei suuda, siis on lihtne küsimus, et kust see raha tuleb? Kui see raha peaks tulema inimeste taskutest, siis tuleb küsida, kas ressurss on veel olemas ja kuidas see mõjutab kaitsetahet ja inimeste heaolu," ütles Kõlvart.
"Täna rääkida viiest protsendist on liiga vara. Raha reaalselt ei ole, me ei tea, mis oleks mõju majandusele ja kui langeb majandus, langeb inimeste heaolu ja siis tegelikult langeb nii kaitsetahe kui ka julgeolekuvõimekus," ütles Keskerakonna esimees.
Keskerakonna hinnangul oleks lahendus võtta laenu, panustada majanduskasvu ja kehtestada pangamaks.
"Raha ei tule lihtsalt Exceli tabelist ega eelarvest. Keskerakond on kaks ja pool aastat rääkinud pangamaksust. Kui see oleks kehtestatud kaks aastat tagasi, siis meil oleks juba miljard täiendavaid vahendeid, umbes 500 miljonit iga aasta," sõnas Kõlvart.
"Pikemas perspektiivis tuleb loomulikult eelkõige tegeleda majanduskasvuga ja sellega kahjuks praegune valitsus ei tegele," lisas Kõlvart.
Riigikogu liige Rain Epler (EKRE) kinnitas, et EKRE toetab juleolekusse panustamisse.
"EKRE on alati rõhutanud seda, et meie enda kaitsevõime on ülioluline. Meie oleme seda juttu rääkinud juba enne, kui Vene-Ukraina sõja viimane aktiivne faas hakkas," lausus Epler.
Epler näeb peaministri plaanis USA uue presidendi Donald Trumpi mõju. "Mulle tundub, et paar päeva enne, kui meie peaminister seda ütles, ütles sama asja Leedu peaminister ja üldse Euroopas on tunda, et Donald Trumpi valimine [USA presidendiks] on pannud eurooplased tõsiselt võtma seda, mida Trump on rääkinud juba enne, kui ta presidendiks kinnitati, et eurooplased peaksid ikkagi oma kaitsesse ise ka tõsiselt panustama," sõnas Epler.
Ka EKRE vaates tuleks panustada majanduskasvu.
"Alati on tähtis, mis numbrist see viis protsenti võtta. Kui me lõpuks jõuaksime sinna, et igasugused utoopilised ideed, näiteks energeetika valdkonnas, prügikasti viskaks ja hakkaksime keskenduma sellele, kuidas meie riigi majandus kasvama saada, siis suureneks riigikaitsesse panustamise võimalused märkimisväärselt," rääkis Epler.
Samuti näeb EKRE lahendusena teiste kulude ülevaatamist. "Enne kui selle viie protsendi külge hirmsasti klammerduda, tuleks läbi mõelda, et millised on need kohad, kuhu väikeriik võiks oma oma riigikaitsekulutusi teha. Teiseks kindlasti tasub arutada ka selle üle, et võib-olla meil juba täna on kulusid, mis riigikaitsega on seotud. Olgu need kasvõi mingid kopterid või laevad, mis täna arvestatakse mõne teise valdkonna kuludeks, aga mida võib täiesti põhjendatult lugeda viie protsendi hulka," rääkis Epler.
Opositsiooni hinnangul tuleks loobuda maksuküürust
Nii Keskerakond kui EKRE on arvamusel, et riigikaitsekulude suurenemisel tuleks kindlasti loobuda Reformierakonna plaanist kaotada järgmisel aastal maksuküüruna tuntud tulumaksuerand.
"Maksuküürust loobumine võtab eelarvest veel umbes 600 miljonit eurot ja seda soovitakse teha juba järgmisel aastal. Sellest ideest oleks vaja loobuda igal juhul. Miks Eesti inimesed peavad kinni maksma Reformierakonna loosungit ja valimislubadust? See raha ju tuleb ju samamoodi inimeste taskudest ja seda raha võetakse tagasi riigieelarvesse teiste maksudega – on see käibemaks, tulumaks, automaks – selleks loobuda maksuküürust. See ei ole aus ja tegelikult on mõttetu," sõnas Kõlvart.
"Reformierakond võiks rahulikult sellest ideest lahti lasta, jääks neil ka aega ja energiat olulisemate teemadega tegeleda," rääkis Epler.