Valitsuse hinnangul tuleks kaitsekulude nimel Maastrichti kriteeriume muuta
Kaitsekulutuste tõstmiseks vajalik raha peaks võimuliidu sõnul peamiselt tulema Euroopa Liidu ühisrahastust, samuti tuleks muuta Maastrichti eelarvekriteeriumeid, et Eestil oleks võimalik laenu võtta. Viie protsendiga kaitsesse panustamine nõuab aastas umbes 600 miljonit eurot lisaraha, mida ainuüksi avaliku sektori kärbete või maksutõusudega ei kata.
Koalitsioonierakondade juhid ütlevad kui ühest suust, et praeguses julgeolekuolukorras tuleb Eesti kaitsevõimet suurendada ja ka NATO kaitseplaanid näevad ette jätkuvaid investeeringuid.
"Kas ta lõpuks tuleb viis protsenti või 4,7 protsenti või 6,2 protsenti, see on hetkel ikkagi veel arvutus. Protsent ise ei ole siin peamine küsimus. Peamine küsimus on kaitsevõimesse investeerimine," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).
"Kindlasti riigi eelarvestrateegia arutelu puhul seda tuleb arvestada. See on ju päris suur hulk raha. See on 500 kuni 600 miljonit eurot aasta peale. Arutame läbi riigi eelarvestrateegia puhul, mida see tähendab ja millisel aastal, millises tempos me saame liikuda selle viie protsendi poole," sõnas peaminister Kristen Michal (RE).
Valitsus üritab nüüd leida kohta, kust see lisaraha võiks tulla. Kindlasti kavatsetakse edasi liikuda avaliku sektori kärpega, kuid see ei maksa kõige eest.
Kärpimisega me seda ei saa, sest suurusjärk on lihtsalt selline – 600 miljonit eurot aastas. Eesti riiki me pausile panna ei saa. Teiseks, me ei saa minna keskmise sissetulekuga keskmist Eesti peret maksustama. Pigem me oleme seal, kus Eesti rahanduspõhimõtted hakkavad muutuma. See tähendab, et see läheb laenu peale. Kas see on läbi Euroopa Liidu või Eesti poolt võetav laen, millega me riigikaitsesse panustama hakkame," selgitas siseminister Lauri Läänemets (SDE).
Laenu võtmiseks oleks vaja muuta Maastrichti eelarvekriteeriumeid, mis nõuavad, et eelarve puudujääk ei tohiks olla suurem kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Valitsuse hinnangul peaks kaitsekulud selle alt välja jääma.
"Muidu on nii ebaloogiline, et sa justkui investeerid kaitsesse, mida on tervel Euroopa Liidul vaja, ja samal ajal justkui läbid ülemäärase eelarvemiinuse protseduuri. See ei ole päris tasakaalus. Nii et need debatid Euroopas juba käivad. Veebruaris meil on ülemkogu, mis puudutab kaitseteemasid, ja ilmselt suveks me oleme targemad," ütles Michal.
Maastrichti riigivõla määraga seoses Euroopa Liidu erandi saamisest on räägitud ka varem, kuid siis on pigem jõutud järeldusele, et selle küsimine ei viiks kuhugi. Kallase sõnul on praegune arutelu aga teistmoodi.
"Kui Eesti läheb eelarvereeglite erandit küsima selle jaoks, et tegeleda oma muude püsikulude kasvu mittepidurdamisega, siis see on teine põhjus, aga see põhjus, kui kogu Euroopa, tegelikult 32 NATO liikmesriiki peavad oma kaitsevõime märkimisväärselt suurendama, siis see on kõigi ühine küsimus," selgitas Kallas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"