AKI viib Viljandi haigla uriiniprooviteema riigikohtusse

Andmekaitse inspektsioon (AKI) esitas riigikohtule kassatsioonikaebuse Tartu maakohtu mulluse otsuse peale, mis tühistas väärteootsuse, millega AKI trahvis Viljandi haiglat töötajatelt uriiniproovide võtmise eest 40 000 euroga.
Mullu sügisel sai avalikuks Viljandi haiglale tehtud väärteootsus, milles AKI heitis haiglale ette, et nad kogusid kadunud ravimi võtnud isiku tuvastamiseks ja patsiendiohutuse tagamiseks töötajatelt uriiniproove ilma töötajate kehtiva nõusolekuta.
Viljandi haigla väärteootsusele esitatud kaebust menetlenud Tartu maakohus jõudis aga järeldusele, et konkreetses olukorras oli nõusolek vabatahtlik, sest kogutud tõendid ei näidanud, nagu oleksid töötajad kartnud uriiniproovist keeldumise korral negatiivseid tagajärgi ning neid ka ei saabunud.
AKI kohtu seisukohtadega ei nõustu ning esitas nüüd riigikohtule kassatsioonikaebuse. AKI leiab, et kohus ei ole põhjendanud, milles seisnevad antud juhul need erakordsed asjaolud, mille tõttu saab nõusolek olla vabatahtlik. AKI hinnangul ei ole kadunud ravimi võtnud isiku tuvastamise eesmärgil uriiniproovide kogumine üksikisiku jaoks kindlasti väikese mõjuga andmetöötlus.
"Kehtiv nõusolek peab isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline. AKI ja Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukoht on, et üldreeglina ei saa töösuhetes nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust tagada, sest tööandja on jõupositsioonil ning seega on vabatahtlik nõusolek igal juhul ebatõenäoline ja võimalik ainult väga erandlikes olukordades," seisab AKI teates.
Möödunud aasta jaanuaris otsustas haigla kadunud psühhotroopseid ravimeid taga ajades nõuda 18 töötajalt uriiniproovi. Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei täitnud haigla oma töötajate isiku- ja terviseandmete töötlemisel vabatahtlikkuse nõuet.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi