Koalitsioonis pole üksmeelt mupole suuremate õiguste andmises
Valitsuserakonnad on eri meelt, kas omavalitsustele alluv munitsipaalpolitsei peaks saama suuremad õigused avaliku korra rikkujate korrale kutsumiseks ja enesekaitseks. Praegu dubleerib mupo suures osas politsei tööd, kuid Reformierakond pelgab jõumonopoli lõhkumist.
Sisuliselt on munitsipaalpolitseiametnik justkui valvur ilma võtmeteta. Ta võib korrarikkujaga rääkida, nõu anda ja isegi trahve kirjutada, aga ainult neile, kes on piisavalt kuulekad.
"Kõige tavalisem avaliku korra rikkumine, mida me näeme Tallinna linnas iga õhtu, iga päev, on kuskil pargis mingi seltskond, tarvitavad alkoholi, lärmavad. Ühesõnaga, häirivad kedagi ja rikuvad avalikku korda. Meil on õigus isegi neid inimesi vastutusele võtta väärteomenetluse korras, aga kui inimene ei esita meile dokumenti, kui ta lihtsalt tõuseb püsti, jalutab minema, siis kõik, seal meie õigused piirduvad. Ja selleks, et midagi edasi teha, peame me kutsuma politsei appi. Mis tegelikult tundub natuke jabur – ühest küljest meil on kohustus sekkuda, meilt oodatakse sekkumist ja teisest küljest me ei saa lõpuni viia," rääkis Tallinna munitsipaalpolitsei juht Elari Kasemets.
Politseil aga igale väljakutsele reageerimiseks aega pole ja seepärast pooldab siseminister Lauri Läänemets (SDE) omavalitsuste korrakaitseüksustele jõu juurde andmist. Ka vastav eelnõu on juba valitsusele esitatud, mis lubaks mupol kasutada käeraudu, kontrollida inimeste joovet ning kanda enesekaitseks kaasas gaasipihustit ja teleskoopnuia. Kuid Reformierakond seisab sellele vastu.
"Pakutud muudatuse puhul on ikkagi tegemist väga põhimõttelise muutusega, mille puhul osa jõumonopolist, sealhulgas vahetu sunnikasutamise õigus, erivahendite kasutamise õigus, soovitakse anda lisaks PPA-le ka omavalitsustele. See ei ole kindlasti otsus, mida oleks võimalik teha kuidagi kergekäeliselt," ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Mihkel Lees.
Lisaks kahtleb Lees korrakaitsja väljaõppe piisavuses. Läänemets vaidleb vastu.
"Esiteks, korrakaitseametnik peab läbima sisekaitseakadeemias vastavad kursused. Teiseks peab olema ta tähistatud vormiriietusega. Kolmandaks teostab politsei kõigi ta tegevuste üle kontrolli. Ja neljandaks ma ütlen, et kuidas siis turvaettevõte ja politsei ei kasuta talle antud volitusi? Turvaettevõttel on täna hoopis rohkem volitusi ja me keegi ei muretse, et nad läheks käest ära," lausus Läänemets.
Munitsipaalpolitseile jõu juurde andmisest on räägitud rohkem kui viis aastat. Viimane muudatusettepanek jõudis valitsuse lauale enam kui aasta tagasi ja ootab Reformierakonna otsust.
"Seda eelnõu on võimalik edasi arutada siis, kui Reformierakond on lõpetanud aasta aega kestnud fraktsioonisisesed arutelud selle üle, et mis nende seisukoht võiks olla," ütles Läänemets.
Toimetaja: Marko Tooming