Sõja 1074. päev. USA tahab, et Ukrainas oleks relvarahu järel valimised

Ukraina võimud andsid laupäeval õhuhäire kogu riigile, õhujõud hoiatasid mitut piirkonda raketi- ja droonirünnakute eest. Raketiga sai pihta korterelamu Poltavas ja mitu hoonet Odessas. USA erisaadiku Keith Kelloggi sõnul on USA-l sõja lõpetamiseks kindel tegevusplaan.
Oluline laupäeval, 1. veebruaril kell 22.25:
- Kellogg: USA tahab, et Ukraina korraldaks relvarahu järel valimised;
- Ukraina teatel ründas Venemaa Kurski oblastis hoonet, kus olid tsiviilelanikud;
- Kelloggi sõnul on USA-l sõja lõpetamiseks kindel tegevusplaan;
- Venemaa ründas Ukrainat 165 raketi ja drooniga;
- Vene raketirünnak tabas Odessa vanalinnas hotelli;
- Vene droonirünnak kahjustas Zaporižžja oblastis maju;
- Poltava oblastit tabas raketirünnak;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit;
- Vene väed lähenevad Toretskile.
USA tahab, et Ukraina korraldaks relvarahu järel valimised
USA tahab, et Ukraina korraldaks valimised võimalusel juba käesoleva aasta lõpuks, seda enam, kui Kiiev ja Venemaa lepivad lähikuudel vaherahus kokku, ütles USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Keith Kellogg Reutersile.
Kellogg ütles, et nii Ukraina presidendi- kui ka parlamendivalimised, mis sõja ajal on edasi lükatud, tuleb pidada.
"Enamikus demokraatlikes riikides on sõja ajal valimised. Minu hinnangul on tähtis, et nad seda teeksid. Ma arvan, et see on demokraatiale hea. Tugeva demokraatia võlu on see, et võimul võib olla rohkem kui üks inimene," rääkis ta.
Kelloggi ja Trumpi sõnul töötavad nad rahuplaani nimel, mida USA uue administratsiooni esimeste töökuude jooksul jõustada. Kumbki ei ole avaldanud suuremaid detaile oma strateegia kohta, samuti seda, millal neil on kavas rahuplaan avalikustada.
USA anonüümsete ametnike sõnul on Trumpi plaan alles välja kujunemas ning ühtki poliitilist otsust pole tehtud, kuid Kellogg ja Valge Maja ametnikud on viimastel päevadel arutanud võimalust survestada Ukrainat esialgse vaherahu osana valimiste korraldamisega nõustuma.
Samuti arutavad Trumpi ametnikud, kas püüda kehtestada ajutine relvarahu, enne kui asuda vahendama püsivamat lepet, ütlesid anonüümsed allikad. Nad lisasid, et kui Ukrainas toimuksid presidendivalimised, siis peaks valimiste võitja alustama Moskvaga läbirääkimisi pikemaajalise leppe saavutamiseks.
Pole teada, kuidas suhtub Trumpi sellisesse ettepanekusse Kiiev, kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et Ukraina võib valimised korraldada, kui sõjategevus lõpeb ja Ukraina saab julgeolekugarantiid.
Ukraina valitsusallikas ütles, et Trumpi administratsioon ei ole veel ametlikult Ukrainalt presidendivalimiste korraldamist nõudnud.
Ukraina teatel ründas Venemaa Kurski oblastis hoonet, kus olid tsiviilelanikud
Ukraina teatas laupäeval, et Vene väed andsid Kurski oblasti Sudža linnas löögi internaatkoolile, kuhu olid varjunud tsiviilelanikud, kellest kümned jäid rusude alla lõksu.
Kiiev alustas mullu augustis ootamatut piiriüleset pealetungi Venemaa Kurski oblastisse, vallutades kümneid külasid ja väikelinnu, sealhulgas piirkondliku keskuse Sudža, kus enne lahinguid elas umbes 6000 inimest.
"Vene lennuvägi ründas Kurski oblastis Sudža linnas liugpommiga internaatkooli. Löök anti tahtlikult," teatas Ukraina armee kindralstaap sotsiaalmeedias.
"Rünnaku ajal viibisid hoones kümned kohalikud elanikud, kes valmistusid evakueeruma. Ellujäänute päästmiseks tehakse kõik võimalik."
Ukraina kaitseväe piirkondliku juhatuse kõneisik Oleksi Dmõtraškivski ütles, et rusude alla jäi 95 inimest.
"Juhin tähelepanu, et enamik neist inimestest on eakad ja liikumisraskustega," ütles ta.
AFP ei ole Ukraina teatele sõltumatut kinnitust leidnud ja Venemaa ametiisikud ei ole Kiievi süüdistust kommenteerinud.
Piirkonnas viibiv Vene ametnik ütles eelmisel nädalal AFP-le, et võimud töötavad pidevalt, et tagada rindejoone taha jäänud Vene tsiviilisikute naasmine.
Kelloggi sõnul on USA-l sõja lõpetamiseks kindel tegevusplaan
USA presidendi Donald Trumpi määratud Vene-Ukraina sõja erisaadik kindral Keith Kellogg ütles Fox Newsile, et USA-l on kindel tegevusplaan sõja lõpetamiseks.
Kelloggi sõnul puudutab Venemaa sõda Ukraina vastu USA rahvuslikku julgeolekut. Ta viitas Venemaa liidule Iraani, Põhja-Korea ja Hiinaga.
"Seda ei ole varem juhtunud. Nad ühendasid jõud ja sõlmisid omavahel majandus- või rahulepinguid. Me oleme juba näinud Põhja-Korea sõdureid Venemaal Kurskis ukrainlaste vastu võitlemas," rääkis ta.
"Minu hinnangul on meil hea, kindel plaan edasi liikumiseks, läbirääkimiste alustamiseks ja asjade lahendamiseks," lisas Kellogg.
Vastuseks küsimusele, mida Trumpi administratsioon teeb järgmiseks, näiteks seoses Ukrainale relvade andmisega või Venemaale sanktsioonide kehtestamisega, ütles Kellogg täpsustamata, et see sõltub presidendist.
Kellogg lisas samas, et tema meeskond püüab leida USA-le mõjuhoovad nii Venemaa kui ka Ukraina üle.
"Ma olen väga kindel, et me suudame ka tegelikult midagi teha. Seda jõupingutust juhib president Trump ja hea asi on see, et ta on tehingutegija, ta on väga enesekindel selles, mida teeb," ütles Kellogg.
Venemaa ründas Ukrainat 165 raketi ja drooniga
Venemaa ründas laupäeval Ukrainat 165 raketi ja drooniga, teatas Ukraina õhuvägi.
Õhuväe sõnul lasid õhutõrjeüksused alla 56 ja suunasid ümber 61 Vene drooni.
Lisaks lasi õhutõrje alla või suunas ümber märkimisväärsel arvul rakette, lisas õhuvägi, kuid ei täpsustanud.
Ukraina võimud andsid laupäeval õhuhäire kogu riigile, õhujõud hoiatasid mitut piirkonda raketi- ja droonirünnakute eest.
"Raketioht Mõkolaivi ja Hersoni oblastis," ütlesid õhujõud Telegramis ja lisasid, et raketid liiguvad ka Sumõ ja Poltava oblasti poole.
"Vaenlase droonirünnkuoht Harkivi, Sumõ, Poltava, Tšernihivi ja Žõtomõri oblastis," hoiatati teises postituses.
Vene raketirünnak tabas Odessa vanalinnas hotelli
Vene okupatsiooniväe reede õhtul korraldatud raketirünnakus sai Odessa vanalinnas, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, tabamuse 19. sajandi hoones tegutsev viietärni hotell, kus sai viga vähemalt seitse inimest.
"Hetkel on teada seitsme inimese vigastused Vene terroristide rünnakus Odessa ajaloolisele kesklinnale," ütles Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper sotsiaalmeedias.
Tema sõnul on kõik viga saanud inimesed viidud keskmise raskusastmega seisundis haiglasse.
"Töö käib meie riigi lõunaosas, Odessas, et parandada kahju, mida tekitasid Vene raketitabamused," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma õhtuses pöördumises.
Riigipea sõnul on hetkel arvata, et Venemaa kasutas rünnakus ballistilisi rakette.
Zelenski lisas veidi hiljem, et rünnaku keskmesse jäänud inimeste hulgas oli mitu Norra diplomaatilise esinduse töötajat.
Odessa ajalooline kesklinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ukraina meedias võis näha fotosid, millel on hotelli sissekäigu ees raketitabamusest tekkinud kraater.
Vene sõjaväeblogijad väitsid, et hotellis viibisid parasjagu välisriikide sõjaväelased.
Musta mere ääres asuv Odessa on sageli Vene okupantide rünnaku sihtmärk, enamasti rünnatakse sadamaala.
Vene droonirünnak kahjustas Zaporižžja oblastis maju
Venemaa ründas 1. veebruaril droonidega ka Zaporižžja oblastit, teatas kuberner Ivan Fedorov. Droonide praht kahjustas eramaju, infrastruktuurirajatist ja mitmekorruselist hoonet. Ohvritest pole teatatud.
Poltava oblastit tabas raketirünnak
Poltava oblasti kuberner Filip Pronin teatas Telegramis, et laupäeval tabas Venemaa raketirünnak Poltava oblastis viiekorruselist elumaja, mis süttis.
Esmase teabe kohaselt tabas hoonet rakett. Videoklipid näitavad vähemalt ühe sissepääsu kokkuvarisemist, tulekahju, suitsu ning kuulda on inimeste karjumist ja nutmist.
Ukraina hädaolukordade teenistuse märkis, et rünnaku tagajärjel hukkus neli inimest ja 10 sai vigastada.
Osaliselt kokku varisenud viiekorruselisest hoonest päästeti 21 inimest, ütles Poltava oblasti kuberner Volodõmõr Kohut.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 839 040 (võrdlus eelmise päevaga +1430);
- tankid 9902 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 20 653 (22);
- suurtükisüsteemid 22 493 (+48);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1266 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1050 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 23 694 (+121);
- tiibraketid 3054 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 35 629 (+77);
- eritehnika 3727 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Vene väed lähenevad Toretskile
Vene väed vallutasid küla Donetskis, lahingute keskmes asuva Toretski linna lähedal, teatas kaitseministeerium laupäeval.
Ministeeriumi teatel vallutati Krõmske küla Toretskist kirdes, kus on viimastel kuudel käinud ägedad lahingud.
Vene väed tungivad Donetskis suurte inim- ja materiaalsete kaotuste hinnaga aeglaselt, kuid visalt edasi.
Teisipäeval teatasid Ukraina väed ägedatest lahingutest Toretskis ja strateegiliselt tähtsas Tšassiv Jaris. Ukraina sõjaanalüütikute ühenduse DeepState andmetel on Vene väed olnud neis linnades sees juba mitu kuud.
Harkivi oblastis tapsid allatulistatud drooni tükid 60-aastase naise, kirjutas kuberner Oleh Sõnehubov sotsiaalmeedias. Neli inimest sai kannatada.
Vene kaitseministeeriumi teatel tabasid nende öised rünnakud Ukraina gaasi- ja energiataristut, mis varustavad sõjatööstuskomplekse.
President Volodõmõr Zelenski sõnul näitavad rünnakud, et Ukraina vajab rohkem õhutõrjesüsteeme kaitsmaks end Venemaa terrori eest.
"Eile öösel tegi Venemaa meie linnadele rünnaku mitut tüüpi relvade: rakettide, ründedroonide ja õhupommidega," kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias.
"Iga kaitsesüsteem, iga raketitõrje on elupäästja. On väga tähtis, et meie partnerid tegutseksid ja suurendaksid survet Venemaale."
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael
Allikas: BNS, The Kyiv Independent, Fox News, European Pravda, Reuters