Energeetikaeksperdid lasevad valitsusliidu energiaplaani sõelapõhjaks
Energeetikaasjatundjad lasevad koalitsioonijuhtide pakutud energiaplaani sõelapõhjaks, sest see ei vasta nende hinnangul Eesti vajadustele ega võimalustele: Eesti aastane elektritarbimine suureneb ka kõige optimistlikuma prognoosi järgi väga vähe, kallite meretuuleparkide järele Eestis vajadus puudub ning juhitamatu elektritootmise asemel peaks olema esikohal juhitav tootmine.
Kui veel aasta tagasi oli riigil plaan korraldada oksjon uute taastuvelektri võimsuste rajamiseks nii maismaatuuleparkidele kui ka meretuuleparkidele nelja teravatt-tunni jagu, siis sügisel vähendati seda mereparkide osas poole võrra. Nii seisab kirjas ka koostatavas energiamajanduse arengukavas aastani 2035 ehk ENMAK-is.
Esmaspäeval leppisid aga koalitsioonierakondade juhid kokku, et võrreldes ENMAK-iga vähendatakse maismaaparkide mahtu poole võrra. Endise Eesti Energia ja praegu tööandjate liidu juhi Hando Sutteri sõnul on uus plaan ootamatu, sest praegu kogutakse huvigruppidelt arvamusi ENMAK-i kohta.
"Selle nädala diskussioon on näidanud, kui suur on avalik huvi selle teema vastu. Kaasamise etapp tuleks ära teha, nii nagu on energiamajanduse arenduskavas kokku lepitud. Tööandjate liit on oma sisendit andmas ja see debatt peaks ikkagi lõppema riigikogus, see ei saa tulla suletud ruumist, arusaamatute andmete ja olematute mõjuhinnangutega. Sellel otsusel on liiga suur mõju Eesti majandusele ja Eesti inimestele väga pikaks ajaks," lausus Sutter.
Energiapoliitika asjatundja Einari Kiseli sõnul on võrreldes eelnevate plaanidega uues kavas õhku välja lastud. Aastane elektritarbimine on vähendatud 15 teravatt tunnilt 10,4-le. Kuid ka see on liiga optimistlik.
"See kasv, mis peaks kuue aasta jooksul toimuma, 8 teravatt-tunnilt 10, 4 teravatt-tunnile, on 2,4 teravatt-tundi. Kõige suurem kuueaastane elektritarbimise kasv, mis Eestis on üldse olnud, oli majandusbuumi aastatel sajandi alguses. Ja siis kasvas kuue aastaga elektritarbimine 1,4 teravatt-tundi. Tegelik elu on näidanud, et elektritarbimine on Eestis viimase kolme aastaga vähenenud 10 protsenti," nentis Kisel.
Tallinna tehnikaülikooli teadlase Argo Rosina sõnul ei ole poliitikud aru saanud, mis probleemi on vaja lahendada. Rohe-eesmärkide asemel peaks olema esikohal tarbijatele soodne ja kättesaadav elekter.
"Räägitakse, et eesmärk on saavutada taastuvelektritootmise samaväärne osakaal elektritarbimisega aastas. Aga reaalselt on nii, et tavatarbija jaoks on teised asjad väga olulised. Üks asi on varustuskindlus, teine oluline asi on hind. See, mis täna investeeritakse sinna, kõik ju mõjutab ka lõpuks elektrihinda. Elektri hind võib ju isegi tuuleenergeetikaga väheneda, (aga) lõpparve tavatarbija jaoks võib märgatavalt kasvada," ütles Rosin.
Kui koalitsioonijuhid lubavad, et praegune keskmine elektri hind langeb 2035. aastaks 15 sendile kilovatt-tunnist, siis Rosina sõnul on see ennustamine. Ka energeetikaeksperdi Arvi Hamburgi sõnul on see eesmärk ebareaalne.
"Väga lihtne rehnung ütleb, et tänane 17 (senti) ilma käibemaksuta läheb kuskil 19 peale ja mitte kuidagi see 15 (sendi) peale langeda ei saa," lausus Hamburg.
Sutteri sõnul on iseloomulik seegi, et Eestis riiklikul tasandil elektri lõpphinna eest vastutaja puudub.
"Meil on vastutav varustuskindluse eest, rohepöörde eest, aga mitte taskukohase lõpphinna eest. Soomes on olukord teistmoodi, Soomes põhivõrguettevõte Fingrid vastutab ka tasukohase elektrilõpphinna eest," ütles Sutter.
Lisaks on Hamburgi sõnul arusaamatu, miks saab Eestisse rajada maismaatuuleparke vaid kahe teravatt-tunni jagu. Tänaste parkide ja Eleringi liitumislepingutega kaetud parkide koguvõimsus on juba 3,8 teravatt-tundi. Kui liita juurde päikesepargid, koostootmisjaamad ja minimaalne juhitav võimsus, kasvab tootmismaht kolm korda suuremaks.
"Saame niimoodi näppude pealt arvutatud, et 10,5 teravatt-tundi elektrit on meil sellega täiesti vabalt olemas. Eelmise aasta tarbimine oli 7,9. Nii et sellest tulenevalt ma ütlen, et meretuuleparke poleks vaja," märkis Hamburg.
Meretuulepark on kolm-neli korda maismaatuulest kallim, kinnitavad nii Rosin kui ka Hamburg. Sutter lisab, et Soomes on toetusteta rajatud maatuuleparke, kuid pole ühtki meretuuleparki.
"Kui me ühiskonnana midagi toetame, siis see peab olema tehnoloogianeutraalne. Toetame seda, kus tarbijad saavad parema pakkumise," ütles Sutter.
Kõik energeetikaasjatundjad leiavad, et riigis peavad esmalt olema juhitavad võimsused, sest see loob üldse eelduse juhusliku võimsuse kasvuks.
"Majanduslikult üldiselt ei peeta väga mõistlikuks, kui taastuvenergia osakaal või tarbimise katvustegur taastuvenergiaga läheb üle 60 või isegi üle 70 protsendi. Eestis peaks kindlasti põlevkivienergeetika jätkama, küsimus on, mis kujul. Põlevkiviõli kindlasti on selline kütus, mida saaks meil ladustada ja millega saaks võib-olla ka varustuskindlust paremini tagada," lausus Rosin.
"Igal juhul Eestis peaks olema püsikoormust kattev juhitav võimsus ja see püsikoormust kattev tänases mõistes on põlevkivi ja järgmise mõistes, kuskil 15 aasta perspektiivis, ma kindlalt arvan, et see on tuumaenergeetika," ütles Hamburg.
"Maagaasijaamad ja akud ja hüdrosalvesti – need suudavad pakkuda nendel ajahetkedel, kus meil ei tule juhitavat võimsust mujalt, näiteks ka naaberriikidest, piisavat võimsust," lausus Kisel.
Toimetaja: Marko Tooming