Saatejuht Arp Müller küsis Michalilt meretuulepargi toetuse kava kohta, miks valitsus tahab nui neljaks kahe teravatt-tunni ulatuses hankida toodangut meretuulepargist. 

"Tänased kõrged elektri hinnad kirjeldavad ideaalselt, milles me oleksime, kui me uusi tootmisvõimsusi ei raja. Ja kui me nüüd omame seda ettekujutust, et hästi kiiresti tegutsedes on meil 15 kuni 20 aasta pärast tuumajaam, siis mis me vahepeal teeme? Meil on vaja midagi, mis on soodsam ja puhtam," vastas Michal.

"Maismaapargid on tuule mõttes kõige soodsamad, see on selge. Aga tasub käia ainult üle Eesti ringi ja vaadata, kuidas nende maismaaparkide rajamisega meil läheb. Kuidagi ei lähe. Kui me tahame seda võimsust saada, mida meil on vaja majanduse jaoks, siis meil on ilmselt ka ühte mereparki vaja. Selleks, et mingi tehnoloogia tuleks, on vaja, kuna me ei ole konkurentsis ainult siseriiklikult ja kahe tehnoloogia vahel, on vaja luua ka selline vähempakkumine," rääkis Michal.

Peaminister rõhutas, et kui riik vahepeal ei loo soodsamaid võimsusi, siis võibki ootama jääda, et 20 aasta pärast tuleb tuumajaam ja soodsam hind, ent enne tuleb maksta tänast hinda.

Michal ütles, et ta ei loo endale illusioone, et meretuulepargi vastu protestijaid ei teki.

"On selline grupp inimesi, kes ilmselt elatuvad veidi ka sellest annetuste kogumisest ja sellisest sariprotestimisest. Minu meelest tulekski kahte poolt eristada. Kui inimesel on legitiimne mure, sa elad kuskil, sa ütled, et sinu juurde tahetakse midagi ehitada, siis see inimene peabki saama uuringud, peabki saama vastused, peabki saama selle ausa debati. Aga selle debati ja ausa arutelu rikuvad need tüübid, kes tulevad suurte autodega kohale, käratsevad ruumi täis, ähvardavad kohalikke ametnikke ja inimesi ja lähevad ära. Nii ei saagi kohalik inimene normaalset arutelu pidada," rääkis Michal.

Meretuule ja maismaatuule erinevus

Saatejuht Mirko Ojakivi ütles, et maismaatuuleparkidest kahe teravatt-tunni ulatuses aastas elektri tootmiseks on riik valmis elektritarbijate taskust andma garantii 240 miljoni ulatuses, meretuulepargis kahe teravatt-tunni ulatuses aastas elektri tootmiseks on valitsus valmis tarbijate taskust andma garantii 2,6 miljardi ulatuses. "Jah, merepark annab mõnikümmend protsenti rohkem toodangut vähese tuulega tundidel. Aga miks te tahate selle hankida üle kümne korra suurema toetusega," küsis Ojakivi.

"Maismaatuul on teatud tootmisvõimsuste ja teatud karakteristikaga, merepargid on teistsugused. Ka näiteks nendel päevadel, kui maismaal on tuult vähem, on merel rohkem. Need on erinevad. Ma olen ise ka pigem selle majanduse ratsionaalse tiiva esindaja, kes ütleb, et meie ülesanne peaks olema võimalikult odavalt, võimalikult soodsa energiahinna saamine. Aga täna on nii, et kui sa seda võimsust tahad saada, siis meil ei ole ühtegi kirjeldust sellest, mis ütleks, et meile piisaks ainult sellest, et me teeksime maismaapargid ära ja jääksime tulevikus ootama tuumajaama. Kui sellel vahepealsel ajal me toetume gaasijaamadele, siis see hind on oluliselt kallim, kui põlevkivijaamadele, siis veel kallim," vastas peaminister.

"Kui me tahame soodsamat hinda, tuua hinda alla selles mahus, siis hinna koguvõit Eesti majandusele on umbes viis miljardit. Ja kui see on viis miljardit võitu ja sa maksad selle eest kuni 2,6 miljardit, siis sa oled ikkagi plusspoolel.
Nii et euro paned sisse, kaks, saad kasu, see on umbes nagu europrojekt," rõhutas ta.

Michali sõnul on lõpphinna kujunemise arvutused olemas

Michal ütles jaanuari lõpus ERR-ile, et seda, milliste arvutuste toel koalitsiooni juhid meretuulepargi toetuse poliitilise otsuse langetasid ja milliseks kujuneb elektri lõpphind, tuleb küsida kliimaministeeriumist.

Ka teisipäeval kordas Michal, et kliimaministeeriumis on vastavad arvutused olemas. "Kliimaministeerium on need arvutused teinud koos Eleringiga, kasutades suure audiitorfirma Aurora andmeid ja tehnikaülikooliga. Minu hinnangul on tegemist igati usaldusväärsete osapooltega. Ja teiseks, needsamad hinna arvutused on ju ERR-i portaalis ka juba ilmunud. Nii et kes tahab, saab sealt need hinnaarvutused järgi vaadata ja ma olen kindel, et kliimaminister saab neid
arvutusi ka täiendavalt jagada," ütles Michal.

Saatejuht Arp Müller vastas aga, et ERR-i portaalis ilmus lihtsalt hindadega tabel, kus aga ei ole valemeid ja arvutusi, mis näiteks, kuidas on ühe või teise arvuni jõutud.

"Need hinnastamismudelid on teinud kliimaministeeriumi energeetikud, Elering, Tallinna Tehnikaülikool ja audiitorfirma Aurora. Neid andmeid nad saavad kindlasti kirjeldada," lausus Michal.

"Kui me vaatame üldiselt, kui palju erinevatest sisendhindadest Eesti majandusele elekter mõjub, siis see on umbes kaks protsenti ettevõtluse kuludest, nii et tegemist on ühe osaga kuludest, aga kindlasti mitte kõige olulisemaga," lisas Michal.

"Valitsusel on need andmed olemas olnud. Majanduskomisjonis olen mina aastate vältel neid erinevaid arvutusi näinud. Arvutused on üsna suured, üsna ligikaudsed, aga siiski näitavad mingit suunda ja faktid iseenesest kinnitavad,
et küllap need arvutused ikkagi on enam-vähem adekvaatsed, sellepärast et kui te vaatate reaalselt nüüd energia hinda, siis sellel ajal, kui tuult ei ole, on fossiilidest tulev elekter kallim," rääkis Michal.

Michal rääkis, et esialgu ei ole keegi arvanud, et peaks kogu täismahtu, ehk 2,6 miljardit kompenseerima. "See on ka alguse plaanides kogu aeg sama olnud, sellepärast see summa ei ole ka muutunud, kompenseeritav maht on sisuliselt sama. Aga tegemist on vähempakkumisega ja maksimummääraga sellisel juhul, kui me saame hinda viis miljardit alla, siis me maksame 2,6 miljardit sellest," selgitas Michal.

"Nii et ärme ela selles nii-öelda numbrimaagias," võttis Michal kokku.

Kliimaministeeriumis valminud prognoosi kohaselt peaks elektri lõpphind 2035. aastal olema 14,9 senti kilovatt-tunnis.

Kolme koalitsioonierakonna juhi kinnitatud taastuvenergia otsuste järgi on Eesti riik nõus meretuuleparkide arendajaile maksma toetust kokku 2,6 miljardi euro ulatuses. Toetust makstakse maksimaalselt 65 eurot megavatt-tunni kohta.

Maismaatuulepargid peaksid alustama elektritootmist 2029. aasta lõpus, meretuulepargid 2033. aasta lõpus.