Peaminister Kristen Michal, te olete energeetikas valel teel. See on Eesti jaoks tõsine probleem, sest kavatsete kiirkorras asuda langetama terve inimpõlve mõjuga otsuseid. Avaldasite jutupunktid valitsusparteide juhtide energiategevuse kaitseks, nimetades seda "suureks plaaniks". Teie sõnade järgi kõik, kes on selle suhtes kriitilised, soosivad ühiskonnas kaost.

Teie isiklikud energeetikaalased kaks suurt initsiatiivi on olnud läinud aastal kliimaseaduse eelnõu ning selle, jõustumata seaduse alusel välja töötatud energiamajanduse arengukava aastaks 2035.

Mõlemad algatused on esitatud kujul saanud ekspertide, ettevõtlusorganisatsioonide ja huvirühmade hävitava kriitika osaliseks. Isegi taastuvenergia ettevõtjad kritiseerivad teie parteilist elektripoliitikat. Need seisukohad on teie jaoks kaose soovimine: kes ei ole valitsusega nõus, soovib kaost.

Nüüd olete asunud oma algatust läbi suruma parteijuhtide kokkuleppe teel. Sisulisi alusarvestusi, millel põhinevad teie väited elektri hinna osas tuleviku perspektiivis, ning miks on valitud energiamajanduse stsenaariumites lähenemine, kus eeldatav elektri lõpphind ja subsiidiumite vajadus on kõige suuremad, te lihtsalt esitanud ei ole.

Avalikkusele paisatavad arvud on pidevas muutumises: veidi aega tagasi kõnelesite elektri tarbimisest 15 teravatti aastal 2035, seejärel ilmus juba number 18,5 teravatti, nüüd on aluseks 11 teravatti. Sama segased on arvutused elektri lõpphinna kohta. Ühiskonnale jääb mulje, et lõppnumbreid kohendatakse vastavalt soovitud poliitilisele tulemusele.

Nii polegi üllatus, et arvestuste kohta oskate ainult öelda, et neid küsige kliimaministeeriumist. Läinud nädalal valitsus otsuseid ei langetanud, tähelepanuväärselt kommenteerisid ministrid, et tuleb teha arvutusi. (Seega kohendatakse praegu arvutusi varasemate poliitilise energeetikaotsustele vastavaks). Hämmastavalt on üks arv, mis püsinud konstantne. See on subsideerimise nõue 2,6 miljardi euro ulatuses teatud tehnoloogiatele.

Tundub, et valitsuse juhtpoliitikud käituvad ise nagu teatud tüüpi energiaäri investorid.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjon annab energiamajanduse arengukava projektile, millest tõukuvalt olete oma praegu avalikustatud tegevused kavandanud, järgnevad hinnangud: elektri lõpphind ei lange, elektrisüsteemi kestlik toime ei ole tagatud, tekib juhuelektri mitmekordne ületootmine teatud hetkedel, mil puudub majanduslikult põhjendatud turg, elektritootmise kavandatud toetused on liigse turusekkumisega ja loovad investoritele ebavõrdsed tingimused, arvestuslike vajalike investeeringute maht on ebarealistlikult suur ning mõjutab Eesti konkurentsivõimet, uute tehnoloogiate turuletulek saab olema takistatud.

Ma ei hakka praegu tsiteerima ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjate kriitikat, mis on mahult juba raamatupaksune. Lisan ainult ühe viite teie hinnangul kaost nõudvate ekspertide seisukohtadele.

Te kõnelete odavast elektri hinnast. Tegelikkus on vastupidine. Teie kava täismahus realiseerumisel tähendab Eestis terveks inimpõlveks kõrget elektrienergia hinda. Seda läbi subsiidiumite ning vajaduse investeerida täiendavalt võrkudesse, reservvõimsustesse ja salvestusse.

Kogukulu neil investeeringutel ulatub minimaalselt üle kümne miljardi euro, seda olukorras, kus Eesti möödunud aasta elektri tarbimise turu maht oli alla 800 miljoni euro. Et koalitsioonipoliitikud viitavad, et miljardeid eurosid ei maksa kinni maksumaksjad, vaid tarbijad, on küüniline häma.

Teie kava muudab kogu energiamajanduse Eestis subsideeritud majandusharuks, millel on halvav mõju konkurentsile ja uue tehnoloogia rakendamisele. Kõrge elektrienergia hind tähendab meie tööstuse madalamat konkurentsivõimet ning mõjub omakorda kogu ühiskonna elukallidusele. Lisaks kaasneb subsideeritud juhuelektri põhise energiasüsteemiga ekspertide hinnangul ulatuslik risk varustuskindlusele ning energiajulgeolekule. Teie kavandatud parteiline energiapoliitika ei vasta Eesti ühiskonna huvidele.

Mõistlik oleks neid kiirkorras tehtud otsuseid mitte jõustada, valitsus peaks viivitusteta koostama Eesti elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks ning esitama selle riigikogule.

Tegevuskava peab lähtuma eeldustest, et:

1. Eesti on võimeline tootma elektrienergiat tarbimise mahus, sealhulgas tagama varustuskindluse juhitava võimsusega;
2. Ühiskonnal, ettevõtjatel ja investoritel on selgus energiapoliitilise tuleviku osas;
3. Langetatud valikute korral on tuvastatav nende maksumus kogu elektrienergia terviktsüklis tootmisest tarbimiseni;
4. Tegevused on allutatud konkurentsvõimelise elektrienergia hinna eesmärgi saavutamisele.

Kokkuvõttes on peaminister Kristen Michal asetanud Eesti energiapoliitika peaeesmärgiks taastuvenergeetika eesmärgi sada protsenti tarbimisest kui asja iseeneses. Eesmärk energiapoliitikas peaks aga olema hinnatase ning varustuskindlus. Vale eesmärk viibki meid rumalate ja praegusel juhul ohtlike praktiliste poliitikavalikuteni.

Nagu peaministrit kaks nädalat tagasi hoiatasin, tuleb tal sellise poliitika eest parlamendi ees umbusalduse vormis aru anda. Ma ei tee illusiooni selle initsiatiivi hääletustulemuses, tähtis on see, et kõik parlamendiliikmed peavad võtma seisukoha ja seeläbi vastutuse, kas nad sellist poliitilist energeetikat pooldavad.