Hindu langetada sooviv Trump põrkas naftaparunite vastuseisule

USA president Donald Trump tahab tootmise suurendamisega naftahinnad alla tuua, kuid põrkas töösturite vastuseisule. USA ärihaid üritavad krõbedast hinnast kasu lõigata ning ka naftakartell OPEC üritab vältida tootmise suurendamist.
Trump lubas valimiskampaania ajal järjepidevalt, et suurendab riigis naftatootmist ning toob energia odavnemisega hinnad alla. Trump tühistab nüüd regulatsioone ja viis USA välja Pariisi kliimaleppest.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid aga ajalehele The Wall Street Journal, et lähiajal USA-s naftabuumi ei tule. Viimase buumi ajal läksid mitmed tootjad pankrotti ning naftasektor keskendub nüüd kulude vähendamisele ning kasumi teenimisele.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid, et presidendi administratsioon saab ka aru, et kildanafta ammutajad ehk frakkijad ei kavatse lähiajal tootmist suurendada.
Trumpi meeskond samas leiab, et keskkonnaeeskirjade leevendamine teeb USA naftasektori investoritele atraktiivsemaks. See tooks kaasa suuremad investeeringud ning võimaldaks pikemas perspektiivis tootmist suurendada.
Presidendi nõunikud on seetõttu pööranud pilgu ka OPEC-i poole ning USA üritab nüüd Saudi Araabiat veenda, et viimane suurendaks tootmist.
Samas teatas ka Saudi Araabia, et ei soovi pakkumist suurendada. See sõnum edastati ka Trumpi meeskonnale. Trump ise leiab, et madalam nafta hind lahendaks mitmed tema ees seisvad probleemid, kuna energiahindade langus pidurdaks inflatsiooni. See omakorda võimaldaks föderaalreservil rahapoliitikat leevendada. Odavat naftat saaks USA kasutada ka Venemaale ja Iraanile surve avaldamiseks.
Saudi Araabia peaks olema üks esimesi riike, mida Trump külastab. Ta peaks siis isiklikult taotlema, et Riyadh suurendaks naftatootmist. Trumpi kavandatavad sammud aga ei pruugi meeldida USA naftaparunitele.
Praegu on USA-s kaubeldava nafta WTI hind 74 dollari juures, 2022. aastal aga püsis hind kõrgemal tasemel. USA naftahiiglased teatasid toona rekordilistest kasumitest, riigis kerkis aga autokütuse hind. Paljud ameeriklased süüdistasid siis Joe Bideni administratsiooni kõrgetes bensiinihindades.
Trumpi valitud eriesindaja Ukraina ja Venemaa küsimustes Keith Kellogg on samas öelnud, et Moskvale surve avaldamiseks tuleks nafta hind tuua 45 dollarini barreli kohta. Selline hind võib tõsiselt kahjustada nii USA frakkijate kui ka Saudi Araabia ärihuve. Frakkijad mäletavad hästi ka 2020. aastat, mil pandeemia ajal langes hind alla 45 dollari ning kümned tootjad läksid pankrotti.
Saudi Araabia ise aga järgib ambitsioonikat majandus- ja sotsiaalarengu teed. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hindab, et oma eelarveks tasakaalus hoidmiseks vajaks Riyadh, et barrel naftat maksaks vähemalt 90 dollarit.
"Trumpi ja Saudi Araabia vahel on tulemas kokkupõrge naftahindade pärast," ütles üks endine USA ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: WSJ