Elektrijaamad valmistuvad desünkroniseerimisel sagedusreservide pakkumiseks
Desünkroniseerimiseks valmistudes käivitavad Balti süsteemihaldurid teisipäevast sagedusreservide turu. Turult hangitud reservvõimsused peavad riikide elektrivajaduse katma ka nädalavahetuse saartalituskatse ajal, juhitavatest elektrijaamadest on turul osalemiseks valmis kõik jaamad peale erakorralises remondis Auvere elektrijaama.
Eesti, Läti ja Leedu lahutavad end laupäeval Venemaa elektrisüsteemist ning 9. veebruaril ühenduvad Mandri-Euroopa sagedusalaga. Teisipäevast saavad elektritootjad teha sagedusreservide turul pakkumisi, millise hinnaga on nad valmis hoidma oma tootmisvõimsusi reservis.
Reservvõimsuse saab elektritootja vajadusel käivitada elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks.
"Need on uued turud, kus hangime kõigepealt sagedusreservide valmisolekut ja kolmapäevast hakkame sagedusreserve ka vastavalt vajadusele käivitama," rääkis Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Kolmapäev, neljapäev ja reede on Sapi sõnul eelkõige katsetuse faas, et olla valmis nädalavahetuse katkestuse protsessiks.
Nädalavahetusel toimuvaks saartalituse katseks tootmisvõimsusi Sapi sõnul eraldi reservi ei panda.
"Kõik elektrijaamad, mis Balti riikides on, peavad olema valmis tootma, kui nad ei ole just katki. Elektrituru loogika on see, et kui elektrijaam ei ole just rikkis või muul põhjusel pole saada, siis ta peab turule pakkumisi tegema. Sellest vaatest on kõik niikuinii valmis täpselt nii, nagu nad on täna, valmis ka nädalavahetusel," kirjeldas Sapp.
"See, millised elektrijaamad päriselt turule elektrienergiat toodavad või reservis asuvad, selle selgitavad välja vastavad turumehhanismid," märkis Sapp ning lisas, et suures plaanis ei ole ka desünkroniseerimise ajal midagi teisiti.
Enefiti juhitavatest jaamadest on töövalmis kõik peale rikkes Auvere
Enefit Poweri juhi Lauri Karpi sõnul on Enefit Poweri juhitavatest elektrijaamadest töövalmis kõik jaamad ehk Eesti Elektrijaama 3., 4., 5., 6. ja 8. plokk ning Balti Elektrijaama 11. plokk.
Töökorrast on väljas Auvere elektrijaam, mis on peale korralist hooldust erakorralises remondis. Praegu käib reedel avaldunud rikke uurimine ning see, mil jaam võiks taas rivis olla, selgub teisipäevaks.
"See, millised plokid turule pääsevad, selgub iga päev turupakkumiste käigus. Talve külmemateks kuudeks, sealhulgas desünkroniseerimise ajaks Enefit Power ühtegi plaanilist remonti ega hooldust pole planeerinud," märkis Karp.
Sagedusreservide turgude hanked toimuvad enne päev-ette elektrituru hankeid.
"Esimesena toimub kõige kiirema, sageduse hoidmise reservi valmisoleku hange ja seejärel aeglasemate, manuaalse sageduse taastamise ja automaatse sageduse taastamise hange, mis toimub koos. Seejärel toimub päev-ette turg," kirjeldas Sapp.
Kõik turuosalised, kes soovivad sagedusreservide turul osaleda, peavad läbima eelkvalifitseerimise ning Sapi kinnitusel on kõik Balti suuremad elektrijaamad seda ka teinud ja valmis teisipäevast pakkumisi tegema.
Sagedusreservide hinnamõju näitab aeg
Kuidas sagedusreservide turul kauplemine turudünaamikat muuta võib, on Sapi sõnul keeruline hinnata.
"Tõenäoliselt see varieerub palju päevast päeva, olenevalt sellest, milline on üldine elektrihindade tase. Sellest sõltub ka, millistel elektrijaamadel on kõige mõistlikum reserve pakkuda. Mingit rusikareeglit on praegu raske anda," märkis ta.
"Meie ootus on, et lisandub veel selle aasta jooksul pakkujaid sagedusreservide turule. Päris mitu akut on Balti riikides selle aasta jooksul valmis saamas, mis avaldab mõju sagedusreservide turule," rääkis Sapp.
Karp nentis, et reservide hoidmisel võib-olla kahepidine hinnamõju – ühelt poolt väheneb pakkumine päev-ette turule sagedusreservide arvelt, teisalt võib reservide hoidmise vajadus tuua turule tootmisvõimsused, mis muidu seisaksid.
Hinda võivad kergitada pakkumise vähenemine, kuivõrd osa tootmisvõimsustest broneeritakse sageduse hoidmiseks. Samuti ühendusvõimsuste piiramine pärast desünkroniseerimist. Hinda võivad langetada Baltikumi-siseste ülekandevõimsuste piirangud, mistõttu võib jääda Eestisse suuremas mahus soodsat energiat.
Elektriturul on olukord eelnevate aastatega võrreldes tavapärane, mõnevõrra aga eristub see, et ilm on tavapärasest jaanuarist-veebruarist olnud veidi soojem, mistõttu on ka elektritarbimine olnud madalam.
"Siin on olnud mõned sulaperioodid, mistõttu on Läti hüdroelektri tase mõnevõrra kõrgem kui tavapäraselt südatalvel," kirjeldas Sapp.
Üldjuhul on hüdroelektrijaamad kiiresti reageerivad ja paindlikud ressursid, mis sobivad hästi ka sagedusreserve pakkuma. "Küll aga neil on piirang, kui palju vett parasjagu saadaval on, sellest sõltub, mitu tundi järjest hüdrojaam sagedusreserve pakkuda suudab," nentis Sapp.