The Times kirjutab, et Euroopas kasvab üksmeel, et 1951. aasta konventsioon, mis koostati vahetult pärast teist maailmasõda, on oma aja ära elanud. 

Lehe poolt läbi vaadatud dokumendis tuuakse välja, et need põhimõtted töötati välja pärast teise maailmasõja lõppu, mil geopoliitiline olukord oli teine.

Konventsioon annab väga selge ja piiritletud kaitse ning praegused reeglid näevad ette, et ühtegi varjupaigataotlejat ei tohi saata tagasi riiki, kus tema elu või vabadus võivad olla ohus. Liikmesriikide valitsused muretsevad, et riiklikud volitused, mis lubavad rakendada piiranguid, on praegu lubatud ainult erakorraliste olukordade puhul ning uut reaalsust ei võeta arvesse. 

"Rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmise alternatiivide puudumine ja mittetagasisaatmise põhimõtte järgimine nõuavad kindlasti põhjalikku arutelu," seisab dokumendis. 

Dokumendi koostas Poola, mis alustas jaanuaris EL-i eesistumisperioodi. Kevadel peaksid tulema uued ettepanekud, mille eesmärgiks on kiirendada nende varjupaigataotlejate väljasaatmist, kelle taotlust ei rahuldatud. Samuti tahetakse kiirendada kuritegevusega seotud migrantide väljasaatmist. 

Praegused reeglid kerkisid päevakorda juba 2015. aastal, mil puhkes Süüria pagulaskriis. Euroopa riigid ei suutnud tulla toime suure hulga migrantidega, kes illegaalselt tulid üle Europa riikide piiride. Samal ajal läbisid varjupaigataotlejad turvalisi riike, kuna nad tahtsid jõuda Põhja- ja Lääne-Euroopasse. 

Varjupaigataotluste arv on püsinud EL-is kõrgel tasemel ning valijate rahulolematus kasvab. Olukorda kasutavad ära populistlikud liikumised, mis lubavad rändepoliitika osas jõulisi meetmeid. 

"Hiljuti on toimunud ebasoodsad arengud. Liikmesriikide suutlikkust võtta vastu suurt hulka migrante pannakse üha enam proovile, eriti olukordades, kus osad sisserändajad ei ürita integreeruda neid vastuvõtvasse ühiskonda, vaid proovivad moodustada eraldi kogukondi, kus kehtivad euroopalikest väärtustest kõrvalekalduvad reeglid," seisab dokumendis. 

Ka Saksamaa valimiste üheks peateemaks on kerkinud rändega seotud poliitika. Hiljuti esitas paremtsentristlik Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) seaduseelnõu, mis nägi ette rangemaid piiranguid sisserändele ning eelnõu taha tuli ka parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD). Saksa parlament lükkas eelmisel reedel selle eelnõu siiski tagasi.

CDU on praegu ka ülekaalukalt kõige populaarsem partei. CDU toetus on umbes 30 protsenti ning populaarsuselt teine on AfD, mille toetus on ligi 20 protsenti.