Viimased arengud Süürias on olnud vastuolulised ja murettekitavad. Ühelt poolt näis lootusrikkalt, et kodusõda on Süürias läbi saamas ja verise diktaator Bashar al-Assadi režiim kukutatud ning on lootust, et lõppeb usuliste ja etniliste gruppide tagakiusamine, mis kestis aastakümneid. Igal juhul oli neid inimesi, kes nii mõtlesid ja lootsid kui 2024. aasta detsembris äärmuslikud islamistid ja mõõdukamad sunni grupeeringud kukutasid Assadi ning lõid ajutise üleminekuvalitsuse.

Lähis-Ida reaalpoliitiliste sündmuste vaatamine läbi roosade prillide ei vii kuhugi. Ma olin algusest peale üsna skeptiline selles osas, mis Süürias hakkab saama endise Al-Qaeda võitleja ülemineku valitsuse ajal. Pärast Assadi režiimi kukutamist sai Hay'at Tahrir al-Shami juht al-Sharaa (hüüdnimega al-Julani) Süüria ajutise valitsuse presidendiks ja hakkas deklareerima nn tolerantsust ning peatselt demokraatlike protsesside algatamist. Ka Süüria üleminekuvalitsuse peaminister Mohammed al-Bashir lubas, et kristlased saavad oma usku praktiseerida ilma sekkumiseta.

Kas selles võib näha nende siirast soovi Süüriat rahustada ja taas ühendada, mida justkui tõestab lepingu sõlmimine Süüria kurdidega, Süüria Demokraatlike Jõududega, ja plaan sõlmida sarnane leping druusidega? Aga mis on nende tegelik soov? Luua ühtne, demokraatlik ja inimõigusi austav Süüria riik?

Või pigem on neil soov petta lääneriike ja oma endiseid (ja jätkuvaid) vastaseid nagu kurdid, druusid, alaviidid, et neid desarmeerida, et hiljem oleks lihtsam kehtestada šariaadil põhinev Islamiriik, kus ainukeseks aktsepteeritavaks usuvormiks oleks džihadistlik sunnism? Või midagi vahepealset? Lootus sureb viimasena.

Kas leopard suudab oma täppe muuta?

Need al-Sharaa ilusad sõnad ei ole tundunud siirad algusest peale ja eriti küüniliselt kõlavad need viimaste sündmuste valguses, kui Süürias taas algasid vähemuste tagakiusamised. Need sõnad näivad olevad pelgalt deklaratiivsed, ilmselt on see bluff ja propaganda. Mitmed inimõigusorganisatsioonid on süüdistanud Hayat Tahrir Al Shami (HTS) ajakirjanike ja teiste kriitilisi arvamusi (sh ka sunniite) avaldavate tsiviilisikute meelevaldses vangistamises, piinamises ja tapmises.

Ärme unusta, et paljudel mässulistel jõududel olid varasemad sidemed al-Qaeda ja ISIS-ega nagu ka al-Sharaal. Ka see asjaolu, et uue valitsuse pooldajad kasutavad opositsiooni lipu kõrval džihadistide al-Tawhidi lippu (sarnast kasutab ISIS), siis on võimalik, et see viitab uue riigi mitteilmalikkusele. Al-Sharaa on juba näidanud üles nn sallivust, teatades, et ramadaani ajal saavad need, kes söövad ja rikuvad reegleid, karmilt karistada.

Alates detsembrist 2024 jätkub Süürias alaviitide ja teise vähemuste tagakiusamine, massimõrvad ja veresaunade seeria. 6. märtsil 2025 puhkesid Lääne-Süürias kokkupõrked endise diktaatori Assadi toetajate (suuresti alaviidid) ja Süüria üleminekuvalitsuse jõudude vahel. Kes neid sündmusi alustas, pole antud juhul tähtis, loeb see, et sunniidid maksavad nüüd kätte alaviitidele ja nende mässu on kasutatud vähemuste vastase tagakiusamiskampaaniana.

Ainuüksi Latakias tapsid Süüria julgeolekujõud väidetavalt paari päeva jooksul sadu tsiviilisikuid. Hoolimata uue valitsuse esindajate kinnitustest, et vähemused on uues Süürias turvalises keskkonnas, on alaviitide kogukonnad alates detsembrist 2024 kannatanud terve rea veresaunade all.

Väidetakse et 6.–8. märtsil tapeti vähemalt ligi tuhat tsiviilisikut. On ka andmeid, et palju rohkem inimesi on tapetud. Lisaks tuleb Süüriast aina rohkem andmeid selle kohta, et valitsuse väed ja valitsust toetavad grupeeringud kasutavad vägivalda ka kristlaste ja druuside vastu.

Seega tekivad järgmised küsimused. Kuidas seletada sellist tegevust Süüria valitsust toetavate jõudude poolt? Kas tõesti ei kontrolli Süüria ülemineku valitsus olukorda ja valitsuse alluvuses olevad grupeeringud tegutsevad omapäi ja tapavad kristlasi, druuse ja kristlasi, ignoreerides al-Sharaa korraldusi, või on see siiski valitsuse poolt salaja planeeritud vägivallalaine vähemuste vastu?

Või väidetakse seda selleks, et saaks teha nagu näiteks Stalin, kes armastas kasutada sarnast lähenemist, ja eitada oma süüd ning öelda, et keegi alluvatest tegi seda, näiteks pingutas üle.

Üks hea näide nn ülepingutamise kohta on 8. aprillil 1930 ajalehes Pravda ilmunud Stalini kirjutis, milles ta vastas keskmiktalupoegade küsimuse kohta:

"Ajalehtedest on teada, et Stalini artikkel "Edu peapööritus" ja keskkomitee tuntud resolutsioon "Võitlusest partei liini moonutuste vastu kolhoosiliikumisel" tekitasid kolhoosiliikumise harrastajate ridades arvukaid reaktsioone. Sellega seoses sain hiljuti mitmeid kirju seltsimeestelt kolhoosnikelt, kes nõudsid vastuseid seal esitatud küsimustele. Esimene küsimus. Mis on talurahvaküsimuse vigade juur?". Stalin kirjutas vastuse, et asi on keskmiktalupoegadesse vales lähenemises, "Vägivalla lubamises majandussuhete alal keskmiktalupoegadega. Unustades, et majandussuhted keskmiktalupoegade massidega tuleb üles ehitada mitte vägivaldsete meetmete, vaid keskmiktalupoegade kokkuleppe, keskmiktalupoegadega liitumise alusel". (Сталин И.В. Ответ товарищам колхозникам, "Правда" № 92, 8.4.1930)

Kas võib siis olla õigus Iisareli kaitseministril Israel Katzil? Katz nimetas 7. märtsil 2025 Süüria uut presidenti al-Qaeda terroristiks: "al-Julani vahetas oma rüü ülikonna vastu ja esitas mõõduka näo… Nüüd võttis ta maski maha ja paljastas oma tõelise näo al-Qaeda koolkonna džihadistliku terroristina, kes paneb toime kohutavaid tegusid tsiviilelanikkonna vastu".

Kas leopard suudab oma täppe muuta? Ma kahtlen selles.

Manipuleerivast noorukist džihadistide juhiks

Ajaloolasena olen alati arvanud, et vaja on vaadata isiku tausta. Vaatame siis al-Sharaa ehk al-Julani tausta. Nagu kunagi Stalin alustas ka al-Shaara oma karjääri kui terrorist. Ta on salakaval, andekas manipulaator ja valetaja, nagu oli ka Stalin 

Nooruses oli tal suhe alaviidi päritolu tüdrukuga ja ta õppis Damaskuse ülikoolis meediat, siis meditsiini. Kui 2000. aastal toimus Palestiinas araablaste ülestõus ja 11. septembril 2001 korraldas al-Qaeda terrorirünnakuid USA-s, siis hakkas ta džihadistiks ja läks 2003 Iraaki võitlema "al-Qaeda Iraagis" ridadesse, mis hiljem reorganiseeriti ümber Iraagi Islamiriigiks.

Ta võttis kasutusele varjunime Abu Muhammad al-Julani. 2006. aastal vangistasid USA väed al-Sharaa, kuid 2011 ta vabastati. Pärast Süüria kodusõja puhkemist sai ta Iraagi Islamiriigi juhtkonnalt ülesande luua Süüria haru. Al-Julani moodustas terrorirühmituse Jabhat al-Nusra, millesse kuulusid äärmuslikud islamistid ja vanglast vabanenud terroristid. Julani sai 2012. organisatsiooni emiiriks. Julani juhtimisel sai Jabhat al-Nusrast üks võimsamaid ja ohtlikumaid rühmitusi Süürias, haarates Assadi vägedelt märkimisväärse alasid.

Olles mures Jabhat al-Nusra populaarsuse pärast teatas ISIS-e toonane juht al-Baghdadi 2013. aastal, et al-Nusra ühineb ISIS-ega, et moodustada Iraagi ja Levandi Islamiriik. See ühinemine oleks võtnud Jabhat al-Nusralt autonoomia, pannes selle al-Baghdadi otsese kontrolli alla. Jabhat al-Nusra iseseisvuse säilitamiseks vandus Julani truudust al-Qaeda juhile al-Zawahirile.

2016. aastal pidas al-Nusra läbirääkimisi ühinemiseks teiste mässuliste rühmitustega. Al-Nusra vähem radikaalne tiib esitas Julanile nõudmise katkestada sidemed al-Qaedaga. 2016 teatas al-Julani, et al-Nusra nimetas end ümber Jabhat Fatah al-Shamiks. Ta rõhutas, et uus organisatsioon pole seotud enam mitte ühegi välismaa organisatsiooniga. Al-Qaida juhid olid sellele vastu. HTS moodustati 2017. aastal ja sellega liitus mitmed rühmitusi ja võitlejad.

Võimalikud arengud Süürias

Me näeme, et Süürias on liiga palju vastuolusid, siiani hõõguvad etnilised ja usulised konfliktid ning võib oletada, et võimule tulnud äärmuslikud islamistid ei suuda ega tahagi neid lahendada, vaid pigem suurendavad neid. Kui al-Sharaa ei suuda Süüriat ühendada ja tema toetajatest islamistide liiga toores ja julm tegevus vähemuste suhtes võib viia veel rohkemate mässudeni ja ülestõusudeni alaviitide, druuside jt seas, siis taas võib alata kodusõja aktiivsem faas. Ka leping kurdidega võib siis osutuda tühiseks.

Kui oletada, et al-Shaara siiski pole enam nii radikaalne ja pole terrorist (nagu ta ise väidab), siis Süüria taasühendamise puhul algab vaikne islamiseerimine, kus võidakse isegi teatud määral tolereerida teisi vähemusi.

Kui al-Sharaa saab terve riigi enda kontrolli alla (arvestades kokkulepet kurdidega ja võimalikku kokkulepet druusidega) ja lepingute tingimusi ei rikuta, võib habras uus Süüria riiklus kesta mõnda aega ilma sõjata. Seega võib Süürias tekkida mõõdukam ja tolerantsem versioon Islamiriigist, mille "kaliifiks", arvestades al-Sharaa ambitsioone, pürib ilmselt ta ise. Lääne demokraatlikele väärtustele seal paraku kohta pole.

Viited

• 'Ethnic cleansing!' Videos show Syrian government-aligned forces reveling in massacre of minorities in coastal town
• A new Ramadan in Syria: How the rebel takeover has affected first post-Assad observance
• Death toll from Syrian clashes and revenge killings surpasses 1,000
• Wikipedia
• @MorAphremII, X
• Damascus marks first Ramadan in decades free from Assad family rule
• 'The streets are empty, no one dares go outside': Syria's Alawites terrorised by revenge killings
• Syria's Transitional Honeymoon Is Over After Massacres and Disinformation
• Syrians describe terror as Alawite families killed in their homes
• Christians among the victims of a massacre in al-Sharaa's 'new Syria'
• Syria's Christians fear for future after deadly sectarian violence