Riik kaalub osale ettevõtetest droonitõrjeõiguse andmist

Ministeeriumid peavad aru, kas ja mis tingimustel anda kriitilise taristu valdajatele õigus lennupiiranguid rikkuvaid droone alla kukutada. Praegu tohib droone tõkestada vaid mõni jõuametkond.
Õigus droone alla kukutada on osa riigi jõumonopolist, nagu ka luba teenistusrelva kanda või teleskoopnuia kasutada. See tähendab, et eraisikud ning ettevõtted, samuti ka suurem osa riigiasutusi ei saa enda territooriumi kohal lendamist keelata – ammugi ei tohi nad droonide lendu kuidagi segada.
"See loogika on sarnane tavapärase korrakaitsega," rääkis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika nõunik Indrek Link. "Ka tavapärasel korrakaitsmisel ei ole me andnud selliseid meetmeid teistele ja peamiselt on riik ise, kes vajadusel sekkub."
Näiteks enne 8. veebruari, kui meie elektrivõrk Venemaa omast lahti haagitakse, kehtestab riik ajutised lennupiirangualad olulisemate Eleringi objektide kohal. See, kes ikkagi mõne tähtsama alajaama või süsteemikompensaatori kohale drooni saadab, võib lennuvahendist ilma jääda. Selle eest hoolitsevad julgeolekuasutused.
Ministeerium uurist sadamatelt, missugused objektid kaitset vajavad
Reeglid, mille järgi tegutsetakse, jõudsid seadusesse 2022. aasta esimesel poolel. Vahepeal on tublisti pikenenud kriitiliseks peetavate objektide nimekiri ning avardunud riigiasutuste arusaam, kui palju kurja võivad mehitamata lennuvahendid teha.
"Arutatakse läbi ka see, kas ja mis tingimustel oleks objekti valdajatel endal võimalik droone tõrjuda," kirjeldas Indrek Link läinud aastal alanud arutelusid.
Kliimaministeerium saatis eelmisel nädalal kirja logistika ja sadamate liidule ning uuris, missuguseid sadamaid, kütuseterminale või muid objekte nende hinnangul droonide eest kaitsta tuleks. Samas tõdes ka kliimaministeeriumi lennundusosakonna nõunik Jaan Erik Kiissel, et praeguse seaduse järgi saaks reaalset kaitset pakkuda ainult jõuametid.
"Aga nende võimekus olla iga olulise objekti kaitsel iga päev ja iga minut ei ole alati realistlik," sõnas Kiissel ning möönis, et kriitilist taristut on Eestis väga palju.
Õiguste ulatus sõltuks konkreetsest objektist
Ka Elering otsib võimalust, kuidas enda taristu kohal ise droone tõrjuda. 2026. aastaks loodab ettevõte euroraha toel luua võimekuse nii droonide tuvastamiseks kui ka takistamiseks. Projektile võib kuluda mõnikümmend miljonit eurot ning selleks ajaks, kui tehnika paigas, loodab ettevõte ka seadusemuudatust.
Indrek Link rõhutas, et kui seadusemuudatuses kokku lepitakse, puudutab see kindlasti laiemat ringi taristuhaldajaid.
"Aga kõik see vajab omavahel läbi arutamist," sõnas ta. "Sest mida suurem ring on, seda paremini peab jõudma järeldusele, kas ja mis meetmeid me saame jagada. Kusagil peab jääma ka kontroll selle üle, kuidas neid rakendatakse."
Korrakaitseasutus lubab lennupiiranguid rikkuvaid droone alla tuua nii tulirelva, raadioside segaja, laseri kui ka võrguga. Droonide pihta võib lennutada ka teisi mehitamata õhusõidukeid. Samuti võib õhusõiduki juhtimise lihtsalt üle võtta. Indrek Link märkis, et kõiki neid võimalusi taristuvaldajad ei saaks. "Aga võib-olla mõned lihtsamad meetmed, mille kõrvalmõju teistele oleks vähesem," ütles Link.
Ka sellisel juhul ei tuleks kõigile kriitilise taristu omanikele anda täpselt ühesuguseid võimalusi, leiab Jaan Erik Kiissel. Tema hinnangul peaks kasutadaolev tööriistakast sõltuma konkreetsest objektist. Näiteks Tallinna linnas, rahvusvahelise lennujaama lähedal peab olema eriti ettevaatlik.
"Vahet ei ole, millist meedet kasutatakse, selle eelduseks on see, et on tehtud riskianalüüs, millised on selle kaasuvad mõjud ja ohud," sõnas Kiissel.
Ka Eleringi taristu turbejuht Karl Kristjan Kits ütles, et täpsemad tingimused iga objekti kaitsmise kohta peaks kirjas olema riigi väljastatud loal.
"Kas segamist võib teha tavapärasel rahuajal, kas seda võib teha siis, kui on kriisisituatsioon, milline on see sidesegamise kestvus ja võimsus," kirjeldas Kits võimalike tingimuste nimekirja.
Jõumonopoli jagamise üle on Eestis aastaid vaieldud
Nii siseministeeriumis kui ka kliimaministeeriumis usutakse, et seadusemuudatust tasub vähemalt kaaluda. Omaette küsimus on, kas koosolekud ka päriselt eelnõuni ja eelnõu seadusemuudatuseni viib.
Näiteks sellest, et riik võiks oma jõumonopoli omavalitsustega jagada, räägiti siseministeeriumis juba 2016. aastal. Ometi toimetab munitsipaalpolitsei tänaseni ilma teleskoopnuia ja käeraudadeta ning vaidlused jätkuvad ka praeguses võimuliidus.
Karl Kristjan Kits ütles, et tegelikult saaks Elering oma taristu valvamise eest hoolitseda ka siis, kui riik droonide allatoomise õiguse enda kätte jätab.
"Ka pikemas plaanis võib see vabalt olla nii, et taristu on meie oma, seadmed on meie omad ja neid haldab ja kasutab siis vastavalt riskitasemele jõustruktuuri asutus," selgitas Kits.
Ta märkis, et kui droonide tõkestamiseks kasutada näiteks raadioside segamist, siis ei eelda see, et riigiametnik pidevalt objektil viibiks. Süsteeme saab hallata kaugemalt.
"Kas need süsteemid on tsentraliseeritud ühe ettevõtte piires või üleriigiliselt erinevate ettevõtete vaates, juhtimist on ikka võimalik teostada distantsilt," ütles Kits.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi