"Eesti arengukoostöö jaoks tähendab see seda, et need projektid, mida me plaanisime teha USAID-iga või ka mõnel juhul tehakse, nende elluviimine ja USA-poolne rahastamine on hetkel peatunud," ütles välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik neljapäeval ERR-ile.

Samas ei ole Eesti riigil endal USAID-iga otseselt kokkupuudet ega laiemat koostööd, Eesti arenguabi jagatakse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) kaudu, kes vahendab seda projektide elluviimise hankeid võitvatele vabaühendustele.

ESTDEV-il endal on USAID-iga Ukrainas pooleli ainult arengukoostöö partnerluse projekt, kus mõlemal poolel on 50-protsendine rahastus, aga see jääb praegu seisma, ütles ESTDEV-i juht Klen Jäärats.

Jääratsi sõnul ei tea ESTDEV, millised Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vabaühendused USAID-ilt raha saavad, kui palju ja milleks nad seda kasutavad, kuna nad ei pea sellest ESTDEV-i teavitama, rõhutas Jäärats ning soovitas nende andmete osas toetuda organisatsioonide enda esitatud andmetele.

Arenguabiga tegelevaid vabaühendusi koondava Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Agne Kuimet on varasemalt avaldanud, et Eesti organisatsioone puudutab USAID-i tegevuse peatamine umbes 30 miljoni euro ulatuses – see on maht mille väärtuses on neil pooleli projekte, kus on ka USAID-i osalus.

Eestiga seotud arenguabiorganisatsioonide tegevus on täielikult peatatud, seda tehti sisuliselt minutipealt ning praegu ühtegi tegevust enam ei toimu, rõhutas Kuimet neljapäeval ERR-iga rääkides. Otsus on toonud neile organisatsioonidele täiendavaid kulusid, kuna USA rahastuse nii järsu lõpetamise tõttu on nad pidanud pooleliolevad projektide kulud, inimeste palgad, üürid, maksud omast taskust katma. See on olnud nendele ühingutele rahalises mõttes problemaatiline. 

Palju ebamäärasust

Jäärats rääkis ka sellest, et ameeriklaste soov on seni olnud kaasata arengukoostöösse uusi partnereid ja üheks selliseks on ka Eesti. "Nad on loonud motiveerivaid skeeme, kuidas tõmmata uusi partnereid kaasa. Meie jaoks on ameeriklastega koostöö väga oluline, nad on meile väga oluline partner olnud, nii et me väga tahame nendega koostööd teha," kinnitas ta.

Äsjaste otsuste valguses pole aga teada, kas ja kuidas see koostöö edasi läheb, lisas ta. "Lihtsalt nüüd on selline olukord, kus täpselt ei tea, mis edasi saab. Võib-olla juhtub niimoodi, et kuu aja pärast nad ütlevad, et jah, vaatasime asjad üle ja kraanid tehakse uuesti lahti, lõpetame oma peatamise otsuse ära ja projektid viiakse ellu," rääkis Jäärats.

Samas võib ka teisiti minna, tõdes ta: "Olemasolev on ju nüüd pausile pandud, aga uut maailma, mida tulevikus teha tahetakse, me veel ei tea. Kui ma loen Elon Muski tviite, siis on see väga teistsugune kui see, mida Ameerika Ühendriigid senimaani on arengukoostöös teha tahtnud. Nii et me veel ei tea, mis see uus maailm on ja võib-olla need tegevused ja fookused ja prioriteedid ja võib-olla ka väärtused ei ole päris hästi sünkroonis sellega, mida meie arengukoostöös teeme."

Ka Kuimet rõhutas, et USAID-i tegevuse peatamist puudutavas protsessis on väga palju ebamäärasust ja ebaselgust ning info on suuresti mitteametlik. Tema sõnul pole ühelegi MTÜ-le otseselt öeldud, et nende tegevus on sajaprotsendiliselt lõpetatud, kuid on soovitatud ebaselges ja kiiresti muutuvas olukorras teemat mitte kommenteerida.

Eesti riigi esindaja on optimist

Samas välisministeeriumi asekantsler oli siiski optimistlikum: "Esiteks, ma arvan ikkagi, et kogumahus seda abi ei peatata, peatatakse tõenäoliselt mingisuguses mahus, hinnatakse ümber vajadused, kuhu see raha suunatakse vastavalt uuele administratsioonile, nende poliitikatele, sest kogu arengukoostöö ja humanitaarabi on ju ka välispoliitika instrument."

Ratniku sõnul on üsna loomulik, et arengukoostööprojekte vaadatakse aeg-ajalt ümber ja hinnatakse uuesti. "Meie teeme seda süstemaatilisemalt, teised riigid teevad seda teisiti - mingi ülevaatus peaks toimuma iga natukese aja tagant. See, milline on see meetod, on iseküsimus, aga et see on suhteliselt tavapärane. Eks me saame näha, mis nüüd selle 90 päeva jooksul juhtub," rääkis ta.

Kuimet märkis, et USAID-i ei pruugi olla võimalik nii kiiresti ja lihtsalt likvideerida nagu Trump ja tema nimel USA riigiametites kulusid kärpiv tehnoloogiamiljardär Musk võivad soovida teha, sest see peaks vajama ka USA kongressi nõusolekut. Ta lisas siiski, et arvestades vabariiklaste ülekaalu kongressi mõlemas kojas ei pruugi ka selle nõusoleku saamine president Trumpi jaoks väga keeruline olla.

Lisaks on pooleli ka palju USAID-i tegevuse peatamist puudutavaid kohtuvaidlusi, mis võivad ka selle tegevuse lõpetamise venima jätta.

USA annab suurima osa abist

Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna peadirektor Kairi Saar-Isop rääkis neljapäeval "Vikerhommikus, et USAroll arengukoostöös ja humanitaarabi andmisel maailmas on äärmiselt oluline, kuna see on suurim doonorriik maailmas.

OECD andmetel andis USA 2023. aastal 65 miljardi dollari väärtuses abi, suuruselt teine abidoonor Saksamaa andis 37,9 miljardit dollarit. Euroopa Liidu riigid kokku andsid abi 95 miljardi dollari eest.

Praeguseks on USA arengu- ja humanitaarabi andmine pandud pausile, ainsana jätkatakse elupäästva humanitaarabi andmist ja jätkuvad ka Egiptuse ja Iisraeli programmid.

Peatatud programmide ja tegevuste ülevaatus kestab 90 päeva, mis tähendab, et suurem selgus peaks saabuma 21. aprillil.