Oluline reedel, 7. veebruaril kell 20.55

- ISW: Ukraina väed liikusid neljapäeval Kurski oblastis viis kilomeetrit edasi;

- Sõda kritiseerinud vene muusik suri politsei haarangu ajal väidetavalt aknast alla kukkudes;

- Zelenski kinnitas valmisolekut diplomaatiaks ja kõnelusteks;

- Ukraina teatel on nad valmis avama humanitaarkoridori Kurski oblastis;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit.

ISW: Ukraina väed liikusid neljapäeval Kurski oblastis viis kilomeetrit edasi

Ukraina väed alustasid Kurski oblastis uut mehhaniseeritud rünnakute seeriat, jõudes neljapäeval Sudža linna lähedal veel viie kilomeetri võrra edasi, teatas USA sõjauuringute instituut (ISW).

"6. veebruaril avaldatud geolokatsioonikaadrid näitavad, et Ukraina väed liikusid hiljuti Mahnovkast edela poole ja Tšerkaskaja Konopelkast põhja ja ida poole ning vallutasid Kolmakovi ja Fanassejevka", osutab kokkuvõte.

ISW märgib, et Venemaa väejuhatus kogus umbes 78 000 sõdurit, sealhulgas 11 000 Põhja-Korea sõdurit ning Venemaa õhuväe eliitüksuste osi ja merejalaväe osi, eesmärgiga tõrjuda Ukraina väed Kurskist välja.

Trumpi sõnul võib ta tuleval nädalal Zelenskiga kohtuda

USA president Donald Trump ütles reedel, et ilmselt kohtub ta järgmisel nädalal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

"Ma ilmselt kohtun president Zelenskiga järgmisel nädalal," ütles Trump.

Ukraina Sumõ oblastis hukkus Vene vägede rünnakutes kolm inimest

Ukraina kirdeosa piirioblastis Sumõs sai ööl vastu reedet Vene vägede rünnakutes surma kolm inimest, kes toodi välja kahekorruselise elumaja rusudest, ütles prokuratuur.

Vene väed ründasid piiri lähedal asuvat Miropillia küla pisut enne keskööd.

"Vaenase rünnaku tagajärjel sai surma kolm inimest, nende surnukehad toodi välja rusude alt," ütles peaprokuratuur sotsiaalmeedias.

Prokuratuur ütles, et alustas kolme juhitava pommi rünnaku asjus sõjakuritegude juurdlust.

Sumõ asub Venemaa Kurski oblasti piiril. Jaanuari lõpus sai seal öösel elumaja tabanud droonirünnakus surma vähemalt üheksa inimest.

Sõda kritiseerinud vene muusik suri politsei haarangu ajal väidetavalt aknast alla kukkudes

Ukraina sõja vastu sõna võtnud vene laulja-laulukirjutaja Vadim Stroykin väidetavalt kukkus neljapäeval aknast alla, kui julgeolekuametnikud tema korterile haarangu korraldasid, vahendab inimõiguste projekt OVD-Info. Väidetavalt suri ta sündmuskohal, vahendab sõltumatu väljaanne Meduza.

Vene meedia teatas, et korrakaitsjad tungisid Stroykini koju tema vastu algatatud kriminaalasja alusel seoses väidetava raha annetamisega Ukraina relvajõududele.

"Uurimise käigus otsis mees ettekäänet, et minna teise tuppa, kus ta avas kiiresti akna ja tegi pöördumatu toimingu," teatas Telegrammi kanal Mash na Moike, andes mõista, et Stroykin suri enesetapu läbi.

Venemaa juurdluskomitee on väidetavalt alustanud Stroykini surma uurimist.

2022. aastal kritiseeris Stroykin sotsiaalmeedia saidil VKontakte postituses Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Zelenski kinnitas valmisolekut diplomaatiaks ja kõnelusteks

President Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval, et on tõepoolest valmis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga läbirääkimiste laua taha istuma, kuid diktaatori kardab temaga sõja lõpetamisest rääkida, vahendas uudistekanali Ukrinform ajakirjanik.

Zelenski ütles seda vestlusel meedia esindajatega koos Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) president Odile Renaud-Bassoga.

"Teeme partneritega jätkuvat koostööd, et saavutada ühine arusaam ja nägemus sõja lõpust. Isegi kui Venemaale midagi ei meeldi, siis vajame oma partnerite vahel ühist visiooni, et olla valmis diplomaatiaks. USA, president Donald Trump ja Euroopa Liit usuvad, et diplomaatia on võimatu ilma Venemaata ja ilma Putinita ning nii ma ütlesin, et olen valmis. Kui meil on arusaam, kuidas see sõda läbi saab, siis oleme diplomaatiaks valmis. Mul pole sellega probleeme," rääkis Zelenski.

Vastates küsimusele, kas ta tühistab määruse, mis muudab Putiniga kõneluste pidamise võimatuks, märkis president, et see on Venemaa narratiiv.

"Nad otsivad pidevalt võimalust mitte kohtuda," ütles Zelenski ja lisas, et Putin kardab temaga sõja lõpetamisest rääkida.

"Kuid sellegipoolest arvan, et Trump suudab teda panna sõja lõpetama," rõhutas president.

Ukrinform tõi välja, et Zelenski kirjutas 2022. aasta oktoobris alla määrusele, millega jõustati riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsus "Ukraina tegevuse kohta vastuseks Venemaa katsele annekteerida meie riigi territooriumid, et tagada Euro-Atlandi ruumi turvalisus, Ukraina ja selle territoriaalse terviklikkuse taastamine". Otsuses on kirjas, et Venemaa presidendi Putiniga läbirääkimisi pidada on võimatu.

Zelenski jutt valmidusest pidada Vene riigipea Putiniga otsekõnelusi sõja lõpetamiseks on vaid tühjad sõnad, teatas päev varem Kreml.

"Esialgu ei saa selles näha muud kui tühje sõnu," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele pärast Zelenski intervjuud, milles ta ütles, et oleks nõus Putiniga läbirääkimislaua taha istuma.

Zelenski ütles teisipäeval avaldatud intervjuus Briti ajakirjaniku Piers Morganiga, et ta oleks kolm aastat väldanud sõja lõpetamise nimel nõus otsekõnelusteks Vene režiimi juhi Putiniga.

"Kui see on ainus skeem, mille abil saame ukrainlastele rahu tuua ja inimkaotusi ära hoida, siis me mõistagi läheksime selle peale. Olenemata sellest, kuidas ma temasse suhtun. Ma ei ole tema vastu lahke. Pean teda vaenlaseks. Ja ma arvan, et ta ka tema peab mind vaenlaseks," rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul on Ukraina valmis diplomaatiliseks teeks.

"Kui inimesed usuvad, et peaksime liikuma diplomaatilisele teele, ja ma usun, et oleme selleks valmis, siis me räägime Putiniga, kuid see eeldab ka teiste osalejate kohalolekut," lausus Zelenski.

Ukraina teatel on nad valmis avama humanitaarkoridori Kurski oblastis

Ukraina avab vajadusel humanitaarkoridori, et lasta sadadel Vene tsiviilisikutel lahkuda Kurski oblasti piiripiirkonnast, mille armee on vallutanud, teatas neljapäeva hilisõhtul president Volodõmõr Zelenski ametkond.

"Laseme tsiviilisikutel  lahkuda ja naasta Venemaa kontrollitavale territooriumile, kui Moskva seda nõuab," teatas presidendiamet.

"Oleme valmis vastama Venemaa ametlikule palvele avama humanitaarkoridori Kurski piirkonnast Venemaa sügavustesse," kinnitas Zelenski esindaja uudisteagentuurile AFP.

Rohkem kui 1500 tsiviilisikut elab endiselt Venemaa Kurski oblasti piirkondades, mille Ukraina armee augustis alustatud piiriülese pealetungi käigus vallutas.

AFP tõi välja, et haruldane viha Venemaa võimude vastu on sellest ajast alates kasvanud nende seas, kes on kaotanud kontakti pereliikmetega, kes arvatakse olevat teisel pool rindejoont lõksus.

"Ilmselt ei taha venelased sellist humanitaarkoridori, sest me ei ole neilt vastavat palvet saanud," teatas Ukraina presidendiamet ja süüdistas Moskvat ükskõiksuses omaenda kodanike saatuse suhtes.

Kreml oli varem neljapäeval toonitanud, et teeb kõike, mis võimalik kodanike abistamiseks, kuid keeldus humanitaarkoridori ideed avalikult kommenteerimast.

"See küsimus sõltub kontaktidest, mis meie sõjaväelastel on. Loomulikult ei saa neid pingutusi avalikustada," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele. 

"Võimud teevad kõik endast oleneva, et aidata meie kodanikke, kes on Kiievi režiimi agressiivse tegevuse tõttu sattunud nii raskesse olukorda," lisas Peskov.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 846 650 (võrdlus eelmise päevaga +1340);

- tankid 9975 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 20 755 (18);

- suurtükisüsteemid 22 785 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1271 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1056 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 301 (+116);

- tiibraketid 3054 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 36 307 (+96);

- eritehnika 3738 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.