Lätlaste tegemisi jägib siin, Riia Vabadussamba juures nüüd fenomenfilmist "Vooluga kaasa" tuntud kass, kuid Lätit ja teisi Balti riike teatakse maailmas ka selle poolest, et meie kaitsekulud on juba praegu teiste riikidega võrreldes kõrgemad.

Lätis leitakse, et viis protsenti ei pea olema eesmärk omaette. Pigem tuleb vaadata, kuidas otstarbekalt raha kasutada.

Läti tänavune kaitseeelarve on ajaloo suurim - 1,5 miljardit eurot ehk 3,45 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Järgmisel aastal loodetakse eraldada 1,7 miljardit eurot, veel aasta pärast 1,8. Sealt edasi on kavandatud pisike langus - 1,6 miljardi euroni.

President Edgars Rinkevićsi hinnangul on vajadus suurem kui neli protsenti, mistõttu pole USA presidendi viie protsendi plaan asjatu. Arvestada tuleb ka sellega, kui kiiresti suudab areneda nii kodumaine kui ka teiste NATO riikide sõjatööstus. Ja raha vajab juurde ka siseturvalisuse valdkond, eriti piirivalve.

"Tõenäoliselt arutletakse sellise uue kaitsekulude eesmärgi seadmist Haagis toimuval NATO tippkohtumisel. Et tea, kas see piir on 5, 4 või 3,5 prostenti või mõni teine tase. Kuid tuleb mõista, et üks asi on seda raha eraldada, teine aga see, kuidas me raha kasutame, mida sellega teeme, kuhu investeerime. Ja loomulikult peab ka olema selge, kust selle raha võtame. Räägitakse ju, et kogu Euroopa vajab enda kaitsmiseks rohkem raha, kuid praegu ei oska keegi
kinnitada, kas seda ikka eraldatakse," rääkis Läti seimi kaitse-, sisekaitse ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.

Järgmisel aastal Lätis viie protsendini ei jõuta, aga lähiaastate siht võiks see olla.

"Loomulikult pole viis protsenti ühe päeva või ühe aasta küsimus, see võiks olla siht 2028.aastaks. Niisuguses tempos võiksime selle osani jõuda, kuid loomulikult ootame kogu Euroopa kokkulepet, milline protsent sihiks võetakse. Ja tahaksime ka näha teiste riikide pingutusi rahastuse suurendamise nimel," ütles Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Janis Reirs.

President Edgars Rinkevics kinnitas, et viie protsendi teemat hakkab arutama riigi julgeolekunõukogu.