Moskvas, mõne kvartali kaugusel Venemaa peaministri kabinetist, paikneb suletud kontorikompleks, kus asub rahvusvahelise spioonivõrgustiku peakorter.

Operatsiooni juhib Vladimir Sivkovitš, kes oli kunagi Ukraina riikliku julgeolekunõukogu ülema asetäitja. Ta põgenes Kiievist kümmekond aastat tagasi, süüdistatuna selles, et ta andis käsu tulistada ligi sadat Euroopa-meelset meeleavaldajat, kes 2014. aastal kukutasid Ukrainas Kremli-meelse režiimi.

Ukraina võimud väidavad, et Sivkovitš töötab FSB-s ja et ta lõi Ukrainas, Suurbritannias ja USA-s töötavate Vene spioonide võrgustiku, et võtta Kiiev Kremli kontrolli alla.

Üks tema agentidest, Oleh Kulinitš tegi suurepärast karjääri Ukraina riiklikus julgeolekuteenistuses SBU, tõustes kõrgemaks komandöriks ja Zelenski erakonna juhi usaldusväärseks abiks. Praegu on Kulinitš riigireetmise süüdistusega kohtu all.

"Kulinitš oli hinnatuim Vene FSB agent Ukrainas," ütles kõrge Ukraina vastuluureametnik. "Tema tegevust võib võrrelda Kim Philby omaga, kes hävitas MI6 seestpoolt. Tema positsioon võimaldas tal juurdepääsu olulistele salajastele andmetele kaitsevõime kohta."

Sivkovitši ja Kulinitši väidetavate kuritegude üksikasjad paljastas esimest korda ajaleht The Sunday Times, mis tugines Ameerika allika saadetud sõnumitele, Moskvas arvutist konfiskeeritud dokumentidele, endiste Zelenski administratsiooni ametnikega peetud vestlustele, USA justiitsministeeriumile esitatud raportitele ja riigireetmise protsessis paljastatud teabele.

Need tõendid viitavad sellele, et Vene agendid suutsid Zelenski presidendikampaania meeskonnas kindlustada Kulinitšile väga kõrge nõustaja rolli ning seejärel pärast valimiste võitu paigaldada Kulinitši SBU Krimmi haru juhi kohale. See andis talle ideaalse positsiooni, et hinnata Ukraina ettevalmistusi Venemaa võimalikuks sissetungiks ja neid tegevusi õõnestada.

Agendiga seotud USA advokaat

2018. aasta aprillis kohtus ameeriklasest advokaat Marcus Cohen Viinis VIP-kliendiga – Vladimir Sivkovitšiga.

Sivkovitš oli aasta varem ühendust võtnud palvega, mis tundus olevat piisavalt õigustatud. Cohen pidi koguma USA õiguskaitseorganitelt teavet Sivkovitši ja tema kaaslastega seotud korruptsiooni- ja rahapesujuurdluse kohta.

Kuid klientide nimekirja kasvades tekkisid teistel Coheni advokaadibüroos kahtlused, et ta kogub tegelikult kompromiteerivat teavet inimeste vastu, kelle nimel tal polnud õigust tegutseda. Need kahtlused ei leidnud kinnitust, kuid Cohen lahkus ettevõttest.

2018. aasta augustis kohtus Cohen Sivkovitšiga ja ka Kulinitšiga Viinis. Cohen oli just teinud aruande Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase võitluse prokuröri kohta, kelle töö raskendas Kremlil Ukrainas mõjuvõimu osta.

Ta edastas aruande, mida ka The Sunday Times nägi, kahele luuretöötajale.

Kaks aastat hiljem oli prokurör sunnitud ametist lahkuma. Hiljem leidis Ukraina luure tema kohta FSB arvutist veel 15 faili. 2019. aastal maksis Sivkovitš oma USA advokaadile vähemalt 300 000 dollarit, selgub hiljem SBU kogutud ja Kulinitši advokaatide kinnitatud luureandmetest.

Cohen ei vastanud taotlustele väiteid kommenteerida. Kulinitši ja Sivkovitši advokaadid kinnitasid kohtumisi, kuid väitsid, et nad tegid lihtsalt koostööd USA õiguskaitseorganitega, et aidata korruptsiooni uurida.

Zelenski meeskonda imbumine

Volodõmõr Zelenski 2019. aasta presidendivalimiste kampaania peamine lubadus oli riik korruptsioonist puhastada.

Tema kampaaniameeskond pidas tulist võimuvõitlust ametisoleva presidendi Petro Porošenkoga ja kõik, kes olid valmis kampaaniasse panustama, olid teretulnud.

Cohen, kes tegi toona Kiievis tasuta lobitööd, tutvustas Zelenski kampaaniameeskonnale Kulinitši kui poliitikaeksperti, kes töötaks kampaania kallal pro bono.

Kulinitš oli varem olnud mitme valitsuse ministri vanemnõunik ja töötanud riiklikus tuumaenergiaagentuuris kõrgel ametikohal, mis jättis temast usaldusväärse mulje. Mõlemad mehed võeti tööle Zelenski kampaania peakorterisse.

Cohen sõlmis kampaania nimel lepinguid lobistide ja turvakonsultantidega. Neile töövõtjatele maksis tegelikult Sivkovitš Moskvast kattefirmade kaudu, ütles Kulinitši advokaat, kuid väites, et see oli osa seaduslikust tegevusest poliitilise konsultandina.

The Sunday Timesi dokumentide hulgas on 2019. aasta märtsis sõlmitud 185 250 dollari suurune leping Londonis asuva firmaga Global Analytica. Tegemist oli näiliselt mainekate Briti turvaekspertide ettevõttega, mis pakkus "isiklikku turvateenust Volodõmõr Zelenskile, kes kandideerib presidendi ametikohale".

Zelenski meeskonnas ei märganud aga keegi, et ettevõte asutati 2019. aasta märtsis ehk samal kuul.

Pärast seda, kui Zelenski 2019. aasta aprillis valimised ülekaalukalt võitis, määras ta SBU luureteenistuse juhiks oma kampaaniajuhi ja lapsepõlvesõbra Ivan Bakanovi.

USA justiitsministeeriumile esitatud lobitöö dokumendis väitis Cohen toona, et töötas Zelenski kampaania kallal ning töötab nüüd Bakanovi ja Zelenski administratsiooni heaks laiemalt.

Ta väitis, et maksis 70 000 dollarit oma rahast Washingtoni lobifirmale, et USA-s tippametnikega kohtumisi korraldada. Kulinitš töötas koos temaga. Zelenskile avaldas nende tegevus muljet, eriti kontaktide loomine USA-s, ütles administratsiooniga koostööd teinud allikas.

2020. aastal määrati Kulinitš SBU Krimmi osakonna juhiks, kus ta pidi andma varajase hoiatuse kõikide märkide puhul, mis viitavad, et Venemaa valmistub Ukrainat Krimmi poolt ründama.

Prokuröride sõnul püüdis ta aga selle asemel hoopis õõnestada Ukraina kaitsevõimet, julgustades korruptsiooni ja suunates ressursse vastuluurest välja. "Kulinitš suutis selle SBU direktoraadi töö destabiliseerida. Ta hävitas nende vastuluuretöö. 2021. aasta aprillis algatas ta Hersoni piirkonnas laiaulatusliku terrorismivastase väljaõppe, mille abil tuvastas hoopis Ukraina kaitse nõrkuseid," väitis SBU ohvitser.

Väidetavalt kogus Kulinitš teavet Zelenski liikumiste kohta ja edastas selle venelastele, näitavad SBU jagatud sõnumid.

Kuid tema käitumine hakkas äratama kahtlusi. SBU vastuluureohvitser Vasõl Maliuk märkas, et Kulinitš tegi välisreise samal ajal Sivkovitšiga, keda Ukraina luure oli juba aastaid jälginud. Nad hakkasid ka Kulinitši jälgima.

2022. aasta jaanuaris nimetas Briti valitsus Sivkovitši üheks neljast endisest Ukraina poliitikust, kes puutus kokku Venemaa luureteenistustega, ning USA karistas teda süüdistuse alusel, et ta "osales Venemaa valitsuse poolt suunatud mõjutustegevuses Ukraina destabiliseerimiseks".

Spiooni tabamine

Kuu aega hiljem, 2022. aasta 24. veebruari varahommikul, vallandas Putin suurima rünnaku Euroopa riigi vastu pärast Teist maailmasõda – Vene väed ründasid Ukrainat põhjast, idast ja lõunast.

Prokurörid väidavad, et Kulinitš teadis sissetungiplaanist, kuid takistas Krimmis toimunud ettevalmistuste kohta kogutud informatsiooni edastamist Kiievile.

"Invasiooni varajastel tundidel blokeeris ta kõik katsed teavitada SBU juhtkonda tegelikust olukorrast piirkonnas," väitis SBU ametnik. "Ta ei võtnud meetmeid riigi suveräänsuse kaitsmiseks ja ei allunud korraldustele, viies oma töötajad teise piirkonda. Ta võttis isegi SBU töötajatelt relvad ära."

Ta vallandati järgmisel nädalal.

Kulinitš arreteeriti 16. juulil 2022, süüdistatuna venelastele riigisaladuste edastamises. Teda ähvardab riigireetmises süüdimõistmisel kuni 15-aastane vanglakaristus.

Süüdistavaid tõendeid leiti sadadest dokumentidest, mille SBU konfiskeeris Moskva arvutist ja haarangust Kiievi korterisse. Need sisaldavad fotosid ja videoid Kulinitši ja Sivkovitši pereliikmetest koos välismaal, aga ka pilte Kulinitšist mehega, keda USA valitsus on nimetanud "aktiivseks Vene FSB agendiks". Kulinitš on saatnud ka sõnumeid Sivkovitšile.

Kulinitši kinnipidamine viis SBU ulatusliku puhastuseni ja Bakanovi vallandamiseni kolm päeva hiljem. Tema asemele asus Kulinitši kukutanud vastuluureohvitser Maliuk.