Oluline reedel, 14. veebruaril kell 21.02:

- Trump teatas USA ja Venemaa esinduste kohtumisest Münchenis;

- Müncheni konverentsi juhi kinnitusel pole Venemaa esindajaid üritusele akrediteeritud;

- Hegseth eitas NATO ukse sulgemist Ukrainale;

- Kellogg: Ukraina territoriaalsete kaotuste vormistamine ei tähenda nende tunnustamist;

- Scholz kutsus tunnistama sõda Ukrainas Euroopa jaoks hädaolukorraks;

- Rubio hilineb lennukirikke tõttu Münchenisse;

- Macron toonitas Euroopa rolli Ukraina sõja lõpetamise kokkuleppes;

- Umerov andis Ramsteini kohtumise järel ülevaate uutest abipakettidest;

- Ukraina ja Venemaa süüdistasid teineteist tuumaohutust kahjustavates rünnakutes;

- Belgorodi kuberneri väitel sai Ukraina droonirünnakus tsiviilisik surma;

Vance: USA tahab Ukrainas kestvat rahu

USA asepresident JD Vance ütles reedel pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et Ühendriigid tahavad Ukrainas kestvat rahu.

"Me tahame lõppu sõjale, me tahame lõppu tapmisele, kuid me tahame ka kestvat, püsivat rahu, mitte sellist rahu, mis vallandab Ida-Euroopas paari aasta pärast uue konflikti," ütles Vance.

Zelenski ütles reedel, et tal oli Vance'iga hea vestlus ja nad kohtuvad tulevikus uuesti.

"Meil oli täna hea vestlus. Meie esimene kohtumine, kuid kindlasti mitte viimane," ütles Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsi veerel toimunud kohtumise järel.

Zelenski: olukord Pokrovski ümbruses on paranenud

Olukord Ida-Ukrainas Pokrovski ümbruses, mida ähvardab Vene vägede kätte langemine, on paranenud, ütles reedel Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Pokrovski sektoris on olukord viimastel päevadel paranenud. Ei mingeid üksikasju, kuid ma ütleksin, et me oleme seal kindlamad kui varem," ütles Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsil ajakirjanikele.

Vene väed on piiranud logistikasõlme Pokrovskit kuid ja on nüüd äärelinnadest viie kilomeetri kaugusel, näitavad DeepState'i rindeolukorra andmed.

Linn asub Ukraina rinde varustusteedel ja selle vallutamine võimaldaks Vene vägedel Donetski oblasti põhjaosas sügavamale tungida.

Ukraina esitas maavaraleppe mustandi USA-le läbivaatamiseks

Kiiev esitas Washingtonile läbivaatamiseks kokkuleppe mustandi, mis annaks USA-le toetuse jätkamise eest juurdepääsu Ukraina loodusvaradele, ütles reedel Ukraina ametnik.

Sel nädalal käis Kiievis USA rahandusminister Scott Bessent ja esitas leppe esimese mustandi, mida Zelenski lubas uurida, et see Müncheni julgeolekukonverentsil lõplikult paika panna.

"Ukraina andis dokumendi üle," ütles ametnik, kes kuulub Ukraina delegatsiooni Müncheni julgeolekukonverentsil.

USA palus aega dokumendi läbivaatamiseks, lisas ametnik.

Trump teatas USA ja Venemaa esinduste kohtumisest Münchenis

USA president Donald Trump ütles, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa ametiisikud kohtuvad reedel Münchenis ning kutsutud on ka Ukraina. Kiiev lükkas siiski võimaluse kohtumiseks tagasi, andes mõista, et enne tuleb kokku leppida ühispositsioon suhtlemiseks Moskvaga.

"Neil on homme Münchenis kohtumine. Venemaa on seal koos meie inimestega. Muide, Ukraina on ka kutsutud. Pole täpselt kindel, kes igast riigist kohale tulevad, aga kõrgetasemelised inimesed Venemaalt, Ukrainast ja USA-st," ütles Trump neljapäeval ajakirjanikele.

Lisainfo andmisest Valge Maja keeldus.

Reedel algab Saksamaal Münchenis iga-aastane julgeolekukonverents, millel osalevad maailma riikide poliitilised ja sõjalised liidrid ning eksperdid.

Samas ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pressinõunik neljapäeva hilisõhtul vastuseks Trumpi teatele, et Kiiev ei looda reedel Münchenis Vene poolega kõnelusi pidada ning usub, et USA, Euroopa ja Ukraina vajavad enne kõnelusi Moskvaga ühist seisukohta.

"Ukraina seisukoht on muutumatu. Ukraina peab kõigepealt rääkima Ameerikaga. Euroopa peab olema osa igast tõsisest vestlusest tõelise ja püsiva rahu nimel. Ja venelastega vestlemiseks peaks laual olema kokkulepitud ühine seisukoht. Nad ei kohtu venelastega tühja laua taga. Praegu pole midagi laual. Münchenis pole plaanis venelastega vestelda," rääkis pressiesindaja Dmitro Lõtvõn.

Konverentsi korraldaja ei ole teatanud Venemaa esindajate saabumisest üritusele.

Varem sai teatavaks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA asepresidendi J.D. Vance'i kohtumine Münchenis.

Venemaa saatkond Washingtonis ja esindus ÜRO juures New Yorgis ei vastanud kohe Trumpi sõnavõttude kommentaaritaotlustele.

Trump ütles hiljem: "Homme on kohtumine Münchenis ja siis järgmisel nädalal on kohtumine Saudi Araabias, mitte minu enda ega president Putiniga, vaid tippametnikega. Ja Ukraina on samuti osaline."

Müncheni konverentsi juhi kinnitusel pole Venemaa esindajaid üritusele akrediteeritud

Müncheni julgeolekukonverentsi juht Christoph Heusgen kinnitas, et Venemaa esindajaid üritusele ei akrediteeritud. USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et Münchenis kohtuvad reedel Venemaa ja USA esindajad ning võimalik et ka Ukraina delegatsioon.

"Me ei ole akrediteerinud ühtegi Venemaa valitsuse esindajat. Ilma akrediteeringuta siia ei pääse," vahendas Saksa meediakanal n-tv Heusgeni sõnu.

President Volodõmõr Zelenski meedianõunik Dmitri Lõtvõn eitas võimalust Ukraina delegatsiooni kohtumiseks Münchenis venelastega.

Hegseth eitas NATO ukse sulgemist Ukrainale

USA kaitseminister Pete Hegseth teatas, et tema varasemad väljaütlemised Ukraina NATO-ga liitumise perspektiivist ei tähendanud, et Ukraina ei võiks millalgi tulevikus ikkagi alliansi liikmeks saada

"Mina ei määra punaseid jooni. Ma töötan nende probleemide lahendamisel koos presidendiga. Me leidsime, et on kasulik tuua vestlustesse rohkem realismi. Lõppkokkuvõttes on president Trump ainus, kes otsustab, kas mõnes konkreetses küsimuses on aruteluruumi," vahendas Ukrainska Pravda Hegsethi sõnu USA väljaandele Breitbart News.

Hegsethi sel nädalal tehtud avaldus Ukrainat toetavate riikide Ramsteini formaadi kohtumisel tekitas Euroopas šoki ja mure, tõdes Breitbart.

"Ma arvan, et see, mida ma eile Valge Maja kõrgema juhtkonna ja presidendi ovaalkabinetiga konsulteerides sõnastasin, oli hetke reaalsus – NATO liikmelisus on meie tegelikku olukorda arvestades ebatõenäoline. Aga keegi ei hakka tegema panuseid 25 aasta taha või mis tahes muu konkreetse aja peale," ütles Hegseth.

USA kaitseminister selgitas, et tema sõnad kajastasid äratundmist praegusest olukorrast, et soovides läbirääkimistega kestvat rahu saavutada, tuleb olla realistlik ning tunnistada, et NATO liikmestaatuse andmine Ukrainale ei ole praegu reaalne nagu ka võimalust taastada riik 2014. aasta piirides.

Tema sõnul ei olnud see siiski avaldus, millel oleks lõplik tähendus.

Kellogg: Ukraina territoriaalsete kaotuste vormistamine ei tähenda nende tunnustamist

USA erisaadik Venemaa ja Ukraina küsimustes Keith Kellogg ütles, et võimalik Ukraina territoriaalsete kaotuste vormistamine potentsiaalses rahulepingus Venemaaga  ei tähenda tingimata nende tunnustamist ning viitas Balti riikide okupatsiooni mittetunnustamise poliitikale külma sõja ajal.

Kellogg nõustus USA kaitseministri Pete Hegsethi avaldusega, et Ukraina jaoks on ebareaalne saada sõja lõpetamisel rahuleppega tagasi kõik alates 2014. aastast temalt vallutatud alad.

"Ma usun, et võimaliku territoriaalse kaotuse osas saavutatakse mingisugune kokkulepe. Aga kuulge, te ei pea seda tegelikult tunnistama," rääkis Kellogg intervjuus Fox Newsile.

Trumpi erisaadik viitas nn Wellesi deklaratsioonile, mille tegi USA toonane riigisekretäri asetäitja Sumner Wellesi 23. juulil 1940 pärast seda, kui Nõukogude Liit oli Balti riigid okupeerinud.

"Kui Nõukogude võim Balti riigid segregeeris, ei öelnud me kordagi, et need riigid kuuluvad talle. Me ütlesime, et seal on lihtsalt teatavat sorti domineerimine," rääkis ta.

Seetõttu tuleks Kelloggi arvates vaadelda ka Ukraina okupeeritud territooriumite teemat kui pikaajalist küsimust, kuid ta lisas, et see on osa läbirääkimistest.

"Me vajame tõelist, stabiilset rahu, mis on tegelikult turvaline, kuni kõigi osapoolte vahel on sõlmitud julgeolekukokkulepe – selline, mis on pikaajaline ja jätkusuutlik," lisas Kellogg.

Scholz kutsus tunnistama sõda Ukrainas Euroopa jaoks hädaolukorraks

Saksa parlament peaks tunnistama sõja Ukrainas Saksamaa ja Euroopa jaoks erakorraliseks olukorraks, sest USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni esindajate viimaseid avaldusi arvestades ei saa seda teemat enam edasi lükata, ütles Saksa kantsler Olaf Scholz neljapäeval.

Scholzi sõnul peab Bundestag võimalikult kiiresti vastu võtma resolutsiooni, mis liigitab Ukraina sõja ja selle tagajärjed Saksamaa ja Euroopa julgeolekule hädaolukorraks põhiseaduse artikli 115 lõike 2 tähenduses.

❗️ German Chancellor Olaf Scholz urged the Bundestag to declare a state of emergency following the last 24 hours' events and U.S. statements regarding Ukraine. The emergency status would allow the government to take on more debt than the current limit permits. pic.twitter.com/yhyiXOgesf

— NOELREPORTS (@NOELreports) February 13, 2025

"See viib selleni, et meie toetus Ukrainale, mis on täna olulisem kui kunagi varem, ei tule enam teiste [eelarveliste] ülesannete arvelt, mida meie riik peab oma kodanike suhtes täitma," ütles kantsler, viidates sellega võimalusele toetada Ukrainat eelarveväliste vahenditega ehk võtta laenu.

"Me räägime oma riigi rahust ja julgeolekust," rõhutas Scholz ja avaldas veendumust, et arvestades USA administratsiooni esindajate viimase 24 tunni avaldusi, ei saa selle küsimusega tegelemist enam edasi lükata.

Samuti kavatseb kantsler edendada Euroopa Liidus arutelu selle üle, kuidas investeerida ühiskaitsesse ja ehitada üles tugev Euroopa kaitsetööstus.

Samas meenutas Scholz, et tegi omal ajal tõsiseid otsuseid, et otsustavalt reageerida muutustele, mille kutsus esile Venemaa täiemahulise sõja algus Ukrainas.

"Täna leiame end taas sellisest olukorrast. Täna peame vaatama, mida tähendavad USA administratsiooni tegevused ja avaldused Ukrainale, Euroopale ja maailmale," lisas ta.

Rubio hilineb lennukirikke tõttu Münchenisse

USA välisminister Marco Rubio hilineb tõenäeoliselt Müncheni julgeolekukonverentsile, kuna lennuk, millega ta sinna suundus, pidi rikke tõttu tagasi Washingtoni pöörduma ja ta sõidab Saksamaale teise lennukiga.

Lennuk, mille pardal oli riigisekretär Rubio ja senati väliskomisjoni esimees Jim Rischi, pidi kokpiti esiklaasi tekkinud mõra tõttu Washingtoni tagasi pöörduma. Probleem avastati poolteist tundi pärast lennuki starti Andrewsi baasist ning see pöördus USA-sse tagasi.

Viivitus ei mõjuta välisministri Saksamaa ja Lähis-Ida külaskäikude kava, kuid pole selge, kas juhtunu toob kaasa tema plaanitud kohtumiste ärajäämise Münchenis, sealhulgas Ukraina presidendiga.

Münchenis algab 61. julgeolekukonverents, millel osaleb enam kui 60 maailma liidrit. Ukraina delegatsioon eesotsas president Volodõmõr Zelenskiga esitab seal oma visiooni püsiva rahu saavutamiseks.

Münchenis kavatseb Zelenskiga kohtuda USA asepresident J.D. Vance ning neljapäeval teatas USA president Donald Trump, et sinna suundub ka Venemaa delegatsioon, et kohtuda USA esindajatega.

Macron toonitas Euroopa rolli Ukraina sõja lõpetamise kokkuleppes

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et Euroopal peab olema roll piirkondliku julgeolekuraamistiku kindlaksmääramisel, mis kaasneb Ukraina sõja lõpetamise kokkuleppega.

"See on rahvusvahelise üldsuse ning eriti eurooplaste roll ja ülesanne arutada julgeolekugarantiide ja laiemalt kogu piirkonna julgeolekuraamistiku üle. Siin on meil oma roll," rääkis Prantsusmaa liider väljaandes Financial Times reedel ilmunud intervjuus.

Macron ütles, et Ukraina otsustab ise oma territooriumi ja suveräänsuse küsimusi ja hoiatas sellise rahu sõlmimise eest, mis tähendaks sisuliselt Kiievi alistumist Moskvale.

"Rahu, mis oleks kapitulatsioon, oleks halb uudis kõigile," ütles Prantsuse riigipea vahetult pärast seda, kui USA president Donald Trump rääkis oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga rahukõneluste pidamisest Ukraina sõja lõpetamiseks.

Trump kinnitas neljapäeval, et loomulikult on Kiiev osa läbirääkimistest Venemaa kolm aastat kestnud jõhkra sõja lõpetamiseks Ukrainas.

"Loomulikult osaleb Ukraina läbirääkimistel ühel või teisel viisil," ütles president.

Trumpi sõnul on ta veendunud, et Venemaa liider tahab rahu. "Ma arvan, et ta ütleks mulle, kui ta seda ei tahaks," sõnas USA president.

Kreml seevastu on öelnud, et Ukraina osaleb rahukõnelustel ühel või teisel viisil, kuid eelkõige soovib Venemaa läbirääkimisi pidada Ameerika Ühendriikidega.

Umerov rääkis Ramsteini kohtumise järel uutest abipakettidest

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov andis neljapäeval, pärast Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumist, ülevaate partnerite välja kuulutatud uutest kaitseabi pakettidest. 

Umerov märkis, et esimest korda toimus Ramsteini koosolek Ühendkuningriigi eesistumisel ning ta tänas kaitseminister John Healeyt jõupingutuste ja formaadi säilitamise eest.

Umerov avaldas heameelt, et Ramsteini formaat jätkub ning järgmise kohtumise aeg ja koht tehakse peagi teatavaks.

"Kõikidele vaenlase katsetele vaatamata jääb maailm Ukrainaga ühtseks," sõnas minister.

Umerovi sõnul on näiteks Taani enamuse lubatud hävitajatest F-16 juba Ukrainale tarninud ja ülejäänud saabuvad peagi.

Ühendkuningriigi järgmise abipaketi suurus on 150 miljonit naela, ja see sisaldab tuhandeid droone, kümneid tanke ja soomusmasinaid.

Saksamaa on teatanud umbes saja õhutõrjesüsteemi IRIS-T juhitava raketi tarnimisest lähitulevikus.

Holland pakub samal ajal haavatute evakueerimiseks täiendavalt 25 YRP roomiksoomukit.

Tšehhi jätkab kaitseministri sõnul "Tšehhi algatust" ja tarnib vajaliku rahastuse olemasolul igal kuul laskemoonapartiisid.

Soome valmistab ette uut sõjalise abi paketti, mis sisaldab investeeringuid Ukrainale raskete soomusmasinate tootmisse.

Island eraldab miinitõrjeks ja kaitsetööstuseks 5,5 miljonit eurot.

Leedu jätkab investeerimist Ukraina kaitsetööstusesse. 

Norra on teatanud 100 miljoni euro suurusest panusest integreeritud õhu- ja raketitõrjekoalitsiooni, 240 miljoni euro suurusest panusest merevõimete koalitsiooni ja 50 miljoni euro suurusest panusest droonikoalitsiooni.

Rootsi on kinnitanud oma pikaajalist toetust Ukrainale 2,3 miljardi euro mahus aastas. Selle hulgas 530 miljonit euro eraldamist droonide, laskemoona ja tehnoloogia hankimiseks ning veel 250 miljoni euro panustamisest Ukraina toetuseks.

Umerov tänas liitlasi toetuse eest ja kinnitas neile võitluse jätkumist ja kaitsetööstuse arengut Euroopas. "Koos saavutame oma eesmärgid," rõhutas minister.

Umerov kinnitas kohtumisel oma NATO toetajatele, et Ukraina jätkab kindlalt võitlust Venemaa vastu, kellega USA on alustamas rahukõnelusi.

"Praeguses etapis on sõnum see, et me jätkame, me oleme tugevad ja me oleme võimekad ja me tuleme toime," ütles Umerov Brüsselis NATO kolleegidele.

Ukraina ja Venemaa süüdistasid teineteist tuumaohutust kahjustavates rünnakutes

Ukraina ja Venemaa süüdistasid reedel teineteist rünnakutest, mis võiksid kahjustada tuumaohutust sõjapiirkonnas.

Venemaa droonirünnak kahjustas öösel oluliselt Tšornobõli tuumaelektrijaamas kiirguse levimist ärahoidvat sarkofaagi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel. Vene droon tabas katet ja põhjustas tulekahju, mis on nüüdseks siiski kustutatud, ütles ta.

Last night, a Russian attack drone with a high-explosive warhead struck the shelter protecting the world from radiation at the destroyed 4th power unit of the Chornobyl Nuclear Power Plant.

This shelter was built by Ukraine together with other countries of Europe and the world,… pic.twitter.com/mLTGeDYgPT

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) February 14, 2025

Zelenski lisas, et kiirgustase ei olnud reede hommikuse seisuga tõusnud.

Venemaa süüdistas aga Ukrainat Zaporižžja tuumajaama lähedal asuva, tema kontrolli all oleva soojuselektrijaama ründamises.

Vene võimude teatel leidis suurtükirünnak Enerhodari linna elektrijaamale aset neljapäeva hilisõhtul ja jättis enam kui 50 000 inimest elektrita. Praegu käivad avariitööd elektrivarustuse taastamiseks.

Venemaa uudisteagentuurid viitasid tuumajaama ametnikule, kes ütles, et Zaporižžja tuumajaam ise rünnakus kannatada ei saanud ja töötab tavapäraselt.

Belgorodi kuberneri väitel sai Ukraina droonirünnakus tsiviilisik surma

Venemaa Belgorodi oblasti kuberneri väitel sai reedel toimunud Ukraina droonirünnakus üks tsiviilisik surma.

Kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas sotsiaalmeedias, et kõige tõsisem juhtum leidis aset Kukujevka külas, kus maja peale langenud lõhkekeha plahvatuses sai surma seal viibinud mees. Ta lisas, et veel kahes külas kahjustasid droonid kümmet maja ja paljusid autosid. 

Venemaa kaitseministeeriumi teatel lasti ööl vastu reedet alla 50 Ukraina drooni.