Esinedes konverentsil, mille peateemaks pidi olema see, kuidas lõpetada Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, ütles Vance, et kõige rohkem ei karda ta mitte autoritaarseid riike, vaid Euroopa seest lähtuvat ohtu, märkisid Chris York ja Martin Fornusek väljaandes The Kyiv Independent avaldatud artiklis.

"Oht, mille pärast ma Euroopa suhtes kõige rohkem muretsen, ei ole Venemaa, see ei ole Hiina ega ükski teine ​​väline tegutseja. See on oht seestpoolt. Euroopa taandumine mõnest oma põhiväärtusest," ütles Vance. Edasi manitses ta Euroopat selle eest, et see ei ole pööranud piisavalt tähelepanu sisserändele ja selle eest, mida ta kirjeldas kui sõnavabaduse taandumist.

Vance väitis, et Euroopa ei peaks mitte lihtsalt rääkima demokraatlikest väärtustest, vaid nende järgi elama, lisades, et Euroopa ei saa inimestele öelda, mida mõelda ja uskuda. USA asepresident viitas Euroopa jõupingutustele piirata desinformatsiooni, mida ta kirjeldas kui nõukogudeaegset sõna, ja abordivastaste protestide vastu suunatud seadusi, mis tema sõnul vaigistavad ebaõiglaselt kristlasi.

Veidi rohkem kui nädal enne Saksamaal toimuvaid parlamendivalimisi kõneledes kutsus USA asepresident Euroopa riike üles loobuma oma vastuseisust parempopulistlikele parteidele nagu Alternatiiv Saksamaale (AfD), mida Saksa võimud uurivad äärmusluse kahtluse alusel.

"Kui te kardate oma rahvast, ei saa Ameerika teie heaks midagi teha," ütles Vance ja lisas: "Te ei saa võita demokraatlikku mandaati oma vastaseid tsenseerides või vanglasse pannes."

The Kyiv Independenti ajakirjanike sõnul jahmatas kõne kohalviibijaid – Ukraina seadusandja Oleksii Hontšarenko ütles X-teemalises postituses, et kõne oli kõigi Euroopa liidrite täielik alandamine. "Pea kogu Vance'i kõne kestel vahetasid Euroopa liidrid ja ametnikud omavahel pilke. Aplausi peaaegu polnudki," lisas ta teises postituses.  

"See on kummaline stiil," ütles Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius konverentsil The Kyiv Independentile ja lisas: "Muidugi äratas ta palju tähelepanu, kuid sisulisi sõnumeid (ei olnud). Ei Ukraina ega Gaza kohta."

Kubilius lisas, et ta ei olnud kõne üle üllatunud, lisades, et nüüd on küsimus selles, kuidas Euroopa sellele reageeris. "Ja minu reaktsioon on üsna lihtne - jääge rahulikuks ja jätkake," ütles ta.

Mõttekoja Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) teadur Federico Borsari ütles portaalile The Kyiv Independent, et Vance'i kommentaarid võivad tekitada mõra USA ja Euroopa vahel ajal, mil on eriti oluline hoida kõigil tasanditel ühtsust Venemaa vastu võitlemiseks (ja) tugeva Atlandi-ülese liidu ja Ukraina jätkuva toetuse tagamiseks.

"Selle asemel, et kasutada mainekat Müncheni julgeolekukonverentsi lava, et edendada USA uue administratsiooni mainet Euroopa juhtide ees, otsustas USA asepresident avalikult vähendada väga käegakatsutavat Venemaa ohtu publiku ees, mis koosneb inimestest, kes on pärit  riikidest, mis kannatasid aastakümneid jõhkra Nõukogude okupatsiooni all, ning kritiseerida otseselt Euroopa riike ja nende valitsusi...," tõdes Borsari.

Samuti rõhutas ekspert, et AfD liikmed asusid kohe pärast Vance'i kõnet selles öeldut kiitma.

Ka sotsiaalmeedias pälvis kõne rohkelt kriitikat.

"Vance'i šokeeriv silmakirjalikkus – õpetab Euroopale demokraatiat, kui ta on asepresident mehele, kes üritas USA-s riigipööret sooritada," kirjutas Financial Timesi (FT) välissuhete juhtivkommentaator Gideon Rachman.

Shocking hypocrisy from Vance - lecturing Europe on democracy when he serves as vice president to a man who attempted a coup in the US

— Gideon Rachman (@gideonrachman) February 14, 2025

"Huvitav, kas JD Vance kavatseb pidada oma ülemuse sõbrale Vladimir Putinile ka loengut demokraatiast ja sõnavabadusest?" küsis Briti liberaaldemokraatide Ed Davey sotsiaalmeedias.

I wonder if JD Vance is planning to lecture his boss's buddy Vladimir Putin on democracy and free speech.

— Ed Davey (@EdwardJDavey) February 14, 2025

Euroopa Välissuhete Nõukogu kaasesimees Carl Bildt ütles, et kõne oli "oletatust oluliselt hullem".

"Parimal juhul oli see Euroopa või ülemaailmsete julgeolekuprobleemide jaoks täiesti ebaoluline. Halvimal juhul oli see räige sekkumine Saksamaa valimiskampaaniasse paremäärmusliku AfD kasuks," kirjutas Bildt sotsiaalmeedias.

Shocking hypocrisy from Vance - lecturing Europe on democracy when he serves as vice president to a man who attempted a coup in the US

— Gideon Rachman (@gideonrachman) February 14, 2025

"JD Vance ütleb, et Putin ei ole Euroopa suurim oht ​​vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Putin tabas drooniga Tšornobõli. Sellis asja ei ole võimalik välja mõelda," kommenteeris sotsiaalmeedias sõjandus- ja poliitikateemade vaatleja Devin Duke.

Konverentsil Vance'i kõne järel esinenud Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius tõrjus Vance'i kriitika Saksamaa ja Euroopa poliitiliste jõudude suhtes kui vastuvõetamatut.

"USA asepresident seadis just demokraatia kahtluse alla, aga mitte ainult Saksamaa, vaid kogu Euroopa demokraatia," ütles Pistorius. "Kui ma temast õigesti aru saan, võrdleb ta Euroopa olukorda sellega, mis valitseb mõnes autoritaarses režiimis... see pole vastuvõetav," lisas ta.

Pistorius võttis ette ka asepresidendi kommentaarid AfD kohta. "Demokraatia ei tähenda, et häälekas vähemus saab otsustada, mis on tõde... demokraatia peab suutma end äärmuslaste eest kaitsta," ütles ta.

Vance kohtus AfD juhiga

USA asepresident JD Vance kohtus reedel Münchenis Saksamaa parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhiga, kinnitas Vance'i kantselei esindaja pärast seda, kui oli AfD-d nimetanud oma poliitiliseks partneriks. Berliin on näinud selles Vance-i sekkumist lähenevatesse Saksamaa parlamendivalimistesse .

Vance'i büroo ametnik ei andnud kohtumise kohta täpsemaid üksikasju, kuid ütles, et asepresident kohtus kõigi Saksamaa suuremate poliitiliste parteide juhtidega.

AfD juhi Alice Weideli pressiesindaja kinnitas kohtumist, öeldes, et see kestis umbes 30 minutit, toimus Vance'i hotellis ja arutuse all olid sõda Ukrainas, Saksamaa sisepoliitika ja sõnavabadus.

Immigratsioonivastasel AfD-l, mida toetab enne 23. veebruaril toimuvaid üldvalimisi umbes 20 protsenti valijatest, on paaria staatus teiste suuremate poliitiliste parteide hulgas riigis, kus paremäärmuslik poliitika on natsimineviku tõttu tabu.

Tulemüüriks nimetatud poliitikas on parteid saavutanud konsensuse mitte teha koostööd AfD-ga, mille on äärmusluse kahtluse tõttu oma jälgimise alla võtnud Saksamaa siseluureteenistus.

Ilmselgelt oma kõnele viidates ütles Vance: "Demokraatia põhineb pühal põhimõttel, et rahva hääl loeb. Tulemüüridele pole ruumi."

"Ükski valija sellel kontinendil ei läinud valimiskasti juurde, et avada väravad miljonitele kontrollimata immigrantidele," ütles Vance ka reedel Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes.

Pühapäeval eetrisse tulevas intervjuus raadiole Deutschlandfunk kritiseeris kantsler Olaf Scholz Vance'i väljaütlemisi kui väga ebatavalisi, lisades, et Saksamaal on paremäärmuslike parteide vastu tulemüür mõjuval põhjusel, viidates Saksamaa minevikule natsionaalsotsialismi ajal.