Tiido: Euroopa on kahelt poolt tule all
Euroopa on praegu tule all nii ida poolt julgeolekuohu ja hübriidrünnakute tõttu kui ka USA poolt, kes soovib võimu juurde paremradikaale, ütles välispoliitika kommentaator ja endine diplomaat Harri Tiido.
Harri Tiido rääkis "Ukraina stuudios", et lääne poliitikute sõnul tulid Müncheni julgeolekukonverentsil USA liidrite peetud kõnedest välja maailmavaateline erinevus Euroopa ja USA vahel. Tiido sõnul on Euroopa praegu ida ja lääne poolt kahe tule vahel.
"Kui me võtame selle, mis puudutab Euroopat või Euroopa ründamist, siis isegi (USA asepresidendi) JD Vance'i jaoks oli see ikka päris räige sõnavõtt. Ja ma tegelikult meenutaksin siin ühte seika Vance'ilt endalt või ühte tsitaati: ta Ameerikas olles ütles, et USA ülemkohtul ei ole õigus ette kirjutada presidendile, mida too võib või ei tohi teha. See on tegelikult, ma ütleksin, põhiseaduse vastane ütelus," rääkis Tiido.
"Ja et selline inimene tuleb nüüd Euroopasse süüdistama paremradikaalide pitsitamises ja nii edasi, siis see tähendab tegelikult, et Euroopa on praegu mõnes mõttes kahelt poolt tule all: ida poolt sõjaline oht ja sekkumine, valimistesse ja hübriidrünnakud, diversioonid ja nii edasi, teiselt poolt aga läänest on rünnakud samuti sooviga samal suunal nagu Venemaalt, et võimule tuleksid paremradikaalid," lisas ta.
"Ma kasutan näitena ühte Soome analüütikut ja praegust kolumnisti Risto Penttilät, kes ütles, et Donald Trump on tegelikult trotskist. Mitte selles mõttes, et ta oleks bolševik, vaid selles mõttes, et Lev Trotski ütles, et ühes riigis revolutsioon on vähepiisav, vaja on maailmarevolutsiooni ehk tegelikult Trump püüab oma paremradikaalset agendat levitada ka Euroopasse, nähes Euroopat sisuliselt nagu vasalle," rääkis Tiido.
Tiido sõnul on USA president Donald Trump ja Venemaa liider Vladimir Putin selles suhtes sarnased ja mõlemad peavad end messiaseks.
"Õnneks muidugi on sel ka üks positiivne külg, sest maailmas saab olla ainult üksainus selline. Mõlemad arvavad, et neil on jumalik ettemääratus, on nad pannud sinna ametisse ja nad muudavad oma riigi suureks ja nii edasi, laiendavad territoriaalselt, kuid kujundavad ka maailmakorda. Putin arvab, et Venemaa on ettemääratud maailmakorda muutma, õigeks korraldama ja tema on selle liider. Trump arvab, et Ameerika võiks seda teha ja tema on samuti selle liider ning see kõik toimub tema juhtimisel," selgitas ta.
"See tähendab, tegemist on kahe suure egoga ja see on ka loogiline tegelikult, et paremäärmuslased toetavad paremäärmuslasi. Ma praegu ütlen Trumpi kohta paremäärmuslane. Ma ei taha seda ütelda Vabariikliku partei kohta, kuna see partei ei ole päris ühtne, sest seal on ka nii-öelda Reagani tiib või konservatiivne realistlik tiib. Ja siis on ka Trumpi tiib. Kahjuks praegu on peale jäänud Trumpi tiib," lisas Tiido.
Euroopal on vajadus oma kaitsevõime tekitada
Kui USA sõjaline toetus Euroopale väheneb, tähendab see, et Euroopal on vajadus endale oma kaitsevõime tekitada, ütles Harri Tiido.
"See ei ole mitte Euroopale võimalus, vaid see on tegelikult Euroopale vajadus tekitada oma kaitsevõime. Kuidas seda teha, ma ei oska praegu öelda. Üks võimalus on Euroopa Liidu eelarvereegleid muuta, mis tähendab, et võimaldada suuremat eelarvepuudujääki, et saaks laenu võtta või eelarveväliseid vahendeid kasutada. Kui ma ei eksi, siis vist Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et Saksamaal peaks Bundestag /.../ Euroopa julgeolekule hädaolukorra kujunemise tõttu kasutama põhiseaduse artiklit, mis võimaldab kasutada eelarveväliseid vahendeid. See tähendab, et Euroopa peab minema sinna, mida kunagi soovitas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et tekitama strateegilise autonoomia," selgitas Tiido.
"Väga paljudes artiklites, ka analüütilistes artiklites on juba öeldud, et USA ei ole Euroopale enam usaldusväärne liitlane. Ta on liitlane, kuid ta ei ole enam usaldusväärne. Järelikult nüüd pole midagi parata, tulebki lähtuda sellest. Ma arvan ka Eesti puhul näiteks, et võib-olla lõpetada vaidlus, kas see (kaitsekulutuste) protsent peaks olema neli või viis, vaid lähtuda sellest, kui kaitsevägi ütleb, mida oleks vaja selleks, kui sõda algab homme, ja need võimed siis panna soetamisele, vaadata, kui palju need maksavad. Kõiki neid protsente võib lugeda pärast hiljem kuskil," lisas ta.
Eesti diplomaadid peaksid Tiido sõnul jätkama sama selgitustööd, mida nad on Ukrainas käiva sõjaga seoses siiani teinud.
"See tähendab, et nad selgitavad, et praegu Ukraina sõdib meie eest ja meie vaates tegelikult iga tapetud Vene sõdur Ukrainas on üks sõdur vähem meie idapiiri taga. Me peaksime selgitama, et Venemaa ei peatu Ukrainaga, vaid läheb edasi, et taastada esiteks Nõukogude Liit, teiseks mõjusfäär, sest Venemaa tees on, et Venemaa on riik-tsivilisatsioon ja maailmas ongi ainult riik-tsivilisatsioonid, kellel on õigus kobiseda ja kõik ülejäänud olgu vait nagu kuldid rukkis," rääkis Tiido.
"See tähendab, et väikesed riigid on mõjusfäärides. Tema eesmärk on esialgu leppida Trumpiga kokku mõjusfäärid ja teistpidi, võib-olla võtta juurde ka Hiina, et laiemalt mõjusfääre kokku leppida. Ameerika praegune administratsioon on juba väga palju teinud selleks, et kolmandas maailmas või globaalses lõunas nii iseenda kui ka lääne mainet rikkuda," ütles ta.
Lisaks peaksid Eesti diplomaadid Tiido sõnul jälgima USA-s toimuvat. Tiido hinnangul on USA-s praegu demokraatia ohus ning kui olukord süveneb, siis võib Venemaa näiteks järgmiste USA valimiste ajal sekkuda samamoodi valimistesse nagu Euroopas.
"Kui arvestame, kelle käes on sotsiaalmeediaplatvormid ja kuidas praegu Venemaa näiteks sekkub Euroopas, siis me ei saa välistada, et Ameerikas sotsiaalmeediaplatvormid järgmiste valimiste eel hakkavad töötama ühe jõu kasuks. Ja sõltub sellest, kuidas administratsioon suhtleb kohtutega, kas rikutakse ära checks and balances ehk kontrolli- ja tasakaaludesüsteem, mis tähendab, et ühiskonnakord on praegu selles mõttes ohus," rääkis Tiido.
"Ma loodan, et see peab vastu, see on ikkagi pikka aega arenenud. Aga ma ei ole selles päris kindel, kuna tehnoloogilised vahendid on praegu Trumpi meeskonna käes ja mida nad saavad korda saata, seda me ei tea. Ja sellisel juhul on meil pikaks ajaks puudulik liidriroll. Euroopas praegu ongi vaja liider leida. Ma loodan tegelikult natukene Saksamaa järgmise kantsleri peale, et see esimese teona annaks Ukrainale Taurused," lisas Tiido.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand