Oluline laupäeval, 15. veebruaril kell 20.00:

- Bloomberg: ametnikud kohtuvad järgmisel nädalal Saudi Araabias, et valmistada ette Trumpi-Putini tippkohtumist;

- Zelenski sõnul on Ukrainal väikesed võimalused ilma USA toetuseta vastu pidada;

- Ukraina korraldas Venemaal laiaulatusliku droonirünnaku;

- Zelenski: Ukraina ei aktsepteeri meie selja taga sõlmitud tehinguid;

- Venemaa peatas droonirünnakute tõttu seitsme lennujaama töö;

- Ukraina teatel korraldas Venemaa ööpäevaga 45 õhurünnakut;

- Sõrskõi: Vene väed on Kurski oblastis kaotanud üle 48 000 sõduri;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit.

Bloomberg: ametnikud kohtuvad järgmisel nädalal Saudi Araabias, et valmistada ette Trumpi-Putini tippkohtumist

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul kohtuvad USA ja Venemaa kõrged ametiisikud järgmisel nädalal Saudi Araabias, et teha ettevalmistusi tippkohtumiseks, et arutada Ukraina sõja lõpetamist.  Kohtumine võib toimuda juba selle kuu lõpus, kirjutab Bloomberg.

Kohtumise üksikasjad ja osalejate nimekiri on veel väljatöötamisel, kuid plaanidest teavitatud inimesed ütlesid, et gruppi kuuluvad tõenäoliselt riikliku julgeoleku nõunikud.

Eesmärk on leppida kuupäev kokku enne märtsis algavat ramadaani, ütles allikas.

Zelenski sõnul on Ukrainal väikesed võimalused ilma USA toetuseta ellu jääda

Ukrainal on väikesed võimalused Venemaa rünnakule ilma USA toetuseta ellu jääda, ütles president Volodõmõr Zelenski reedel.

"Tõenäoliselt saab see olema väga-väga-väga raske. Ja muidugi, kõigis keerulistes olukordades on võimalus. Kuid meil on madal võimalus – madal võimalus ilma toetuseta jääda ellu jääda," ütles Zelenski intervjuus NBC Newsile.

Reedel avaldati intervjuust katkend, terve intervjuu läheb eetrisse pühapäeval.

Ukraina korraldas Venemaal laiaulatusliku droonirünnaku

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu laupäeva Venemaal laiaulatusliku õhurünnaku, võttes muuhulgas sihikule Volgogradis paikneva naftarafineerimistehase. Vene võimud peatasid rünnakute tõttu seitsme lennujaama töö.

Vene sotsiaalmeediakanalid kirjutasid kohalike elanike postitustele viidates, et Volgogradi tabanud droonirünnaku ajal oli kuulda rohkem kui 15 plahvatust. Teadete kohaselt suundusid droonid Krasnoarmeiski linnaosas asuva naftarafineerimistehase poole.

Telegrami kanal Astra teatas pärast infot plahvatustest, et üks droon tabas Volgogradis mitmekorruselist elumaja. Kohalikud elanikud ütlesid, et julgeolekujõud piirasid sündmuskoha ümber ja esialgse teabe kohaselt keegi vigastada ei saanud.

Video elumaja tabamusest:

Volgograd pic.twitter.com/E8jCiDIigi

— △ (@TheDeadDistrict) February 15, 2025

Venemaa ametiisikud ei ole väidetavat rünnakut kommenteerinud ja inimohvrite kohta teateid ei ole.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel tabasid Ukraina droonid ka 31. jaanuaril toimunud rünnakus Venemaa naftakompaniile Lukoil kuuluvat Volgogradi rafineerimistehast. Rajatist on kogu täiemahulise sõja jooksul mitu korda rünnatud.

Ukraina peab Venemaa naftarajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna fossiilkütuste kasum varustab Moskva sõjamasinat. Ukraina sõjavägi on kaugmaa droonidega Venemaa rafineerimistehaseid korduvalt rünnanud.

Droonirünnakutest teatas ka Venemaa Rostovi oblasti kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar.

"Öösel lõid õhutõrjejõud ja mobiilsed tulegrupid edukalt tagasi õhurünnaku Rostovi oblastile, hävitades mehitamata õhusõidukeid Rostovi, Tšertkovski ja Šolohhovski rajoonis," kirjutas Sljusar oma Telegrami kanalis. Ta lisas, et esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud.

Ukraina meedia andmeil olevat Rostovi oblastis saanud tabamuse mitmed piirkonnad, sealhulgas ka oblastikeskus.

Õhurünnakutest tööstusrajatiste vastu teatati ka Kaluuga oblastis, kus droonirusud olevat kukkunud tööstuspiirkonda.

Zelenski: Ukraina ei aktsepteeri meie selja taga sõlmitud tehinguid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et tema riik ei nõustu kunagi rahulepingutega, mis sõlmitakse tema selja taga või ilma Kiievi osaluseta, andes sellega kaudselt sõnumi USA presidendile Donald Trumpile, kui viimane püüab Ukrainas käivat sõda lõpetada otsesuhtluses Venemaaga.

"Ukraina ei aktsepteeri kunagi meie selja taga tehtud tehinguid ilma meie osaluseta. Ja sama reegel peaks kehtima kogu Euroopa kohta," ütles Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes.

Ukraina president kutsus Euroopat looma oma relvajõude, ärgitades kontinendi liidreid ise oma tuleviku üle otsustama ning öeldes, et Ukraina relvajõududest üksi Euroopa julgeoleku tagamiseks ei piisa.

"Nüüd, kui meie seda sõda võitleme ning rahu ja julgeoleku jaoks aluse paneme, peame üles ehitama Euroopa relvajõud," rääkis ta.

Zelenski esinemine järgnes sellele kui Trump pidas sel nädalal telefonikõne Venemaa võimujuhi Vladimir Putiniga, mis oli esimene USA ja Venemaa liidrite vahel pärast Venemaa 2022. aasta veebruari täiemahulist sissetungi Ukrainasse, ning ütles, et tema ja Putin kohtuvad tulevikus tõenäoliselt Saudi Araabias.

Ukraina president on korduvalt öelnud, et soovib enne Trumpi-Putini kohtumist saada kokku USA ja Euroopa esindajatega, et töötada välja ühine strateegia suhtluses Venemaaga. Zelenski ütles konverentsil, et tema arvates oleks ohtlik, kui Trump kohtub Putiniga enne, kui tema ja Trump kohtuvad.

Venemaa peatas droonirünnakute tõttu seitsme lennujaama töö

Venemaa tsiviillennuamet Rosaviatsija peatas droonirünnakute tõttu ajutiselt seitsme lennujaama töö.

Föderaalne lennutranspordiagentuur põhjendas lennujaamade ajutist sulgemist turvameetmetega, vahendas Ukraina agentuur Unian Venemaa meediat.

Lennud peatatid Astrahani, Vladikavkazi, Volgogradi, Groznõi, Kaluuga, Rostovi ja Saraatovi lennujaamas.

Ukraina teatel korraldas Venemaa ööpäevaga 45 õhurünnakut

Vene sõjavägi korraldas viimase ööpäevaga 45 õhurünnakut, kasutades 64 liugpommi, teatas reede hilisõhtul Ukraina kindralstaap.

Vaenlane ründas Ukraina positsioone ka umbes tuhande kamikaze-drooniga.

Reedel leidis aset 99 lahingkokkupõrget üheksal suunal, edastas kindralstaap.

Sõrskõi: Vene väed on Kurski oblastis kaotanud üle 48 000 sõduri

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul on Venemaa vägede kogukaotus Kurski oblastis nüüdseks ületanud 48 000 piiri ja neist umbes 20 000 surnutena.

"Ukraina on ka kuus kuud pärast Kurski ründeoperatsiooni algust säilitanud kontrolli agressorriigi sadade ruutkilomeetrite suuruse territooriumi üle, samas kui vaenlane kannab jätkuvalt märkimisväärseid inim- ja varustuskaotusi. Kokku ulatuvad vaenlase kogukaotused Kurski oblastis enam kui 48 000 inimeseni, neist umbes 20 000 hukkununa," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Sõrskõi autasustas töövisiidil Sumõ piirkonda Ukraina kaitsjaid aumärkidega. Need väed on kindlustanud põhjarinde, tõrjunud Venemaa rünnakuid Kurski oblastis ja viinud läbi edukaid pealetungioperatsioone, rõhutas ta.

Autasustatute hulgas olid langevarjurid ja maaväelased. "Tänu nendele sõdalastele püsib meie põhjarinne tugev," rõhutas ta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 856 660 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 10 068 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 20 927 (+17);

- suurtükisüsteemid 23 174 (+59);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1283 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1067 (+1);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 25 341 (+117);

- tiibraketid 3063 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 37 379 (+127);

- eritehnika 3747 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.