Lehe ajakirjanike nähtud dokumendis öeldakse, et 2028. aastal algav uus mitmeaastane eelarveraamistik (MFF) peab olema ambitsioonikam nii oma suuruse kui ülesehituse mõttes, et vastata suuremate kaitsekulude ja kogunenud võlgade tagasimaksmisega kaasnevatele vajadustele.

Euroopa Komisjon esitab järgmise MFF-i ettepaneku liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile juba sel suvel.

Kuigi FT nähtud dokumendis ei pakuta 2028. aastal algava mitmeaastase eelarve kogusummat, toetab Euroopa Komisjon kõigi aegade suurimat vahendite jagamise ümberkujundamist, öeldes, et status quo ei ole valik.

Selles märgitakse, et ainuüksi Covidi-ajastu võlakirjade kulude tagasimaksmise vajadus ulatuks 30 miljardi euroni aastas ehk 20 protsendini bloki iga-aastastest kulutustest – see on pretsedenditu finantskoormus, mis sunnib EL-i oma panused üle vaatama, tõdes FT.

Leht märkis ka, et tõenäoliselt kohtab iga ettepanek Euroopa Liidu ühiseelarve suurendamiseks tugevat vastupanu suurimatelt netopanustajatelt nagu Saksamaa ja Holland.

Aga selle asemel, et korraldada eelarveläbirääkimisi pikaajaliselt kehtinud kategooriate kaupa, märkis komisjon, et soovib muuta eelarve struktuuri, koondades senised rohkem kui 50 jäika kuluprogrammi kolmeks põhifondiks, mis pakuvad rohkem paindlikkust, et tulla toime ootamatute väljakutsetega.

Euroopa Liidu eelarvet rahastatakse traditsiooniliselt liikmesriikide osamaksudest, mis moodustavad kokku ligikaudu ühe protsendi EL-i riikide rahvamajanduse kogutulust. Eelarvest ligikaudu üks kolmandik on eraldatud põllumajandustoetusteks, teine ​​kolmandik vähim arenenud piirkondade toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika kaudu ning ülejäänu katab kõike muud alates välisabist kuni EL-i töötajate palkadeni.

Lihtsustatud eelarve raames lepiks komisjon kokku iga riigi jaoks ühtse peamiste reformide ja investeeringutega kava, mis hõlmab regionaal- ja põllumajandustoetusi. See annaks riikide valitsustele rohkem tegutsemisruumi projektide üle otsustamisel, sealhulgas selliste projektide üle, mida seni on traditsiooniliselt Brüsseliga kokku lepitud kohalike omavalitsuste tasandil.

Teine jaotis, Euroopa konkurentsivõime fond, suurendaks investeeringuid võtmesektoritesse ja ühisprojektidesse, samas kui uuendatud välispoliitika fond oleks paremas kooskõlas Euroopa Liidu strateegiliste huvidega, seisab dokumendis.

Viimased kaks fondi võimaldaksid EL-il pühendada palju suurema osa eelarvest piiriülestele kaitseprojektidele, mis ei ole varasemates EL-i eelarvetes olnud prioriteet.

Komisjoni ideed Euroopa Liidu eelarve ümberkujundamiseks lekkisid mõni kuu enne seda, kui suvel peaks esitatama ametlikku seadusandlik ettepanek uue eelarve kohta, milles peavad kõik 27 liikmesriiki ja Euroopa Parlament kokku leppima – protsess, mis võttis viimase mitmeaastase finantsraamistiku puhul aega kaks aastat läbirääkimisi.

Euroopa Komisjon väidab, et olemasolevad eelarve jaotusmehhanismid on liiga bürokraatlikud ja projektide heakskiitmisel aeglased. Samal ajal, kui EL on praegu oma seitsmeaastase eelarvetsükli poole peal, on praeguseks kulutatud vaid 6,4 protsenti selle regionaaltoetustest.

FT hinnangul lihtsustaks liikmesriikide valitsustega kulutuste üle läbirääkimiste pidamine kogu protsessi ja võimaldaks komisjonil jälgida, kuidas projektid täidavad reformide üldeesmärke. Kuid see võib jätta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vähem sõnaõigust rahaliste vahendite kasutamise üle. Dokumendis öeldakse, et igasugune poliitika peab olema "koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega".

Komisjoni pressiesindaja keeldus kommenteerimast ettepanekuid, mis tehakse avalikuks kolmapäeval.

Eelarveläbirääkimiste eest vastutav Euroopa Parlamendi liige Siegfried Mureșan ütles: "Tahame eelarvet, mis oleks paremini kooskõlas liidu uute prioriteetidega, milleks on konkurentsivõime ja EL-i kaitse."