Pärast möödunud aastal Euroopas möllanud põllumeeste proteste tegi Euroopa Komisjon ettepanekud, kuidas põllumajandustootjate olukorda parandada. Liikmesriigid on parasjagu kujundamas oma seisukohti nendes küsimustes ja nii küsis ka Eesti põllumajandusministeerium asjasse puutuvatelt liitudelt tagasisidet.

"Mis probleemi me lahendame, on see, et toiduainete tarneahelas on erinevad osapooled: on esmatootja, on töötlev tööstus, on jaekett ja see hind nende vahel kujunebki. Tihtilugu hinnaläbirääkimistel just see ahela alumine osa ehk esmatootjad jäävad kehvemasse positsiooni teiste ahelas osalejatega. Ja sellele probleemile ongi komisjon ja ka Eesti riik proovinud leida lahendust," selgitas põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Kuid näiteks nii kaupmeeste liidu kui ka kaubandus-tööstuskoja tagasisidest ilmneb arusaamatus, mis probleemi lahendada püütakse.

"Meie oleme seisukohal, et Euroopa Liit peaks üleüldiselt võimalikult vähe sekkuma ettevõtetevahelistesse suhetesse, kui selleks ei ole äärmist mõjuvat põhjust. Hetkel algatus viitab, et põllumajandustootjate positsiooni on vaja parandada kohe ja meetmeid on vaja rakendada viivitamata, siis meile ei ole hetkel päris selge, et mis hetkel nii kriitiline probleem siin on," rääkis kaubandus-tööstuskoja Ireen Tarto.

Näiteks on algatuses üks tingimus see, et tootjad peavad hakkama koostama kirjalikke lepinguid, mis tekitab küsimuse, kas suulised lepingud on praegu nii suur probleem, et sellega on vaja kiireloomuliselt tegeleda. Tartol on näiteid veelgi.

"Kui eesmärk on parandada põllumajandustootjate positsiooni, aga algatuse üks säte lubab liikmesriigil sätestada ka miinimumkehtivusaja lepingule, mida pooled omavahel sõlmivad, siis tekibki see olukord, kus näiteks hoopis põllumajandustootjate positsioon ei pruugi paraneda, sest näiteks jaeketid võivad otsustada, et nad ei soovi mõne väikse põllumajandustootja käest tooteid osta."

Ireen Tarto sõnul jääb mulje, et selle algatuse mõjusid ei ole täielikult analüüsitud.

"Ei ole tegelikult teada, kas see algatus üldse omab mingit mõju ja kas see üldse omab positiivset mõju ning kuidas see mõjutab ka kõiki teisi ettevõtteid, kes selle algatusega on seotud, mitte ainult neid põllumajandustootjaid. See on üsna suur mure siin praegu. See sekkub ettevõtetevahelistesse suhetesse hetkel ilma mõjuva põhjuseta ja see on asjatu, Euroopa Liit ei peaks seda tegema."

Asekantsler Madis Pärtel rõhutas, et Brüsselis veel käivad need kohtumised, kus komisjon oma algatust selgitab. Seega on ka põllumajandusministeeriumis tekkinud küsimusi, millel veel vastuseid pole.

"Näiteks komisjon näeb ette, et võiks olla mingid vahendusmehhanismid. Ma  mõtlen selle all siis seda, et kui meil näiteks on esmatootja ja jaekett ja kui neil on tülid, siis enne, kui nad kohtusse läheksid, võiks olla seal vahel mingisugune vahendusmehhanism. Me täpselt ei saagi aru, kes see on või mis funktsioonid tal on, kes siis peaks lepitama neid osapooli. Selliseid nüansse seal on, mille osas meil ei ole veel täit selgust ja ei ole ka positsiooni, kas see on lõpuks hea või halb," nentis Pärtel.