Praegu saavad paljud Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid vahendeid ühtekuuluvusfondist konkreetsete majanduslikku arengut iseloomustavate mõõdikute alusel. Fondi eesmärgiks on aidata EL-i vaesematel riikidel ja piirkondadel parandada oma taristut ja elukeskkonda, et vähendada vaesemate piirkondade mahajäämust ülejäänud EL-ist.

Ka Eesti on nautinud ühtekuuluvusfondi rahastust pidevalt alates EL-iga liitumise hetkest 20 aastat tagasi.

Ühtekuuluvusfondi kaudu jagatakse praegusel seitsmeaastasel EL-i eelarveperioodil, mis algas 2021. aastal, 392 miljardit eurot, mis moodustab arvestatava osa EL-i 1,2 triljoni euro suurusest mitmeaastasest eelarveraamistikust (MFF).

Nüüd aga soovib Euroopa Komisjon üle minna konkreetsete reforminõuetega seotud rahastusmudelile, kuigi tulevase mudeli konkreetne kuju pole veel selge, kirjutab Politico.

"Tulemuspõhisel rahastusel on lai toetus," seisab komisjonis valminud aruandes.

Üheks ühtekuuluvusfondi reformimise põhjuseks on ettevalmistus uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Kui EL-iga liituvad Lääne-Balkani riigid ja Ukraina, siis arvestatav osa ühtekuuluvusfondist läheks just uutele liikmetele.

Samuti on EL-il olnud vaidlusi selliste riikidega nagu Ungari ja Poola, mida komisjon on süüdistanud õigusriigi põhimõtte rikkumises, kuid mis on saanud jätkuvalt kasutada suuremat osa EL-i rahastusest.

Üheks võimaluseks ühtekuuluvusfondi reformimiseks oleks EL-i pandeemiajärgse taasterahastu tingimuste kasutuselevõtmine. Selle fondi vahendite saamine on seotud konkreetse reformikava täitmisega liikmesriikide poolt.

Samas pole paljud liikmesriigid seni suuremat osa nendest vahenditest kasutanud just sellega kaasneva järelevalve ja aruandluskohustuse tõttu. Arvestatav osa taasterahastu vahenditest võibki jääda kasutamata, kui need aeguvad 2026. aastal

"Põhimõtteliselt oleks see lahenduseks, kuid praktikas oleks see ülimalt keeruline," ütles Politicole tulemuspõhisele rahastusele ülemineku kohta mõttekoja Bruegel esindaja Zsolt Darvas.

Siiski kirjutab Euroopa Komisjon oma aruandes, et taasterahastu tulemuspõhine mudel soodustas reformide elluviimist liikmesriikides.

Samuti ei plaani komisjon kopeerida taasterahastu reegleid täies mahus. Aruandes soovitakse kaasata ühtekuuluvusfondi vahendite jagamisse näiteks kohalikke kogukondi, kuid rõhutatakse ka tugeva järelevalvesüsteemi tähtsust. Euroopa kontrollikoda on varem kritiseerinud taasterahatut ebapiisavate kelmusevastaste meetmete pärast.

Põhjapoolsed liikmesriigid toetavad üleminekut uuele süsteemile, nimetades praegust ühtekuuluvusfondi mudelit ebatõhusaks.

Järgmine EL-i seitsmeaastane eelarveperiood algab 2028. aastal ning selleks hetkeks peab Euroopa Komisjon pakkuma välja uue eelarveraamistiku kavandi, mis vajab vastuvõtmiseks liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.